Jõulupidu

meil oli keskuses lastega jõulupidu. Selle puhul olid keskusesse oodatud lisaks nendele, kes seal iga päev käivad, ka nende õed ja vennad. seega rahvast oli päris palju. peo korraldamiseks oli üks hollandi vabatahtlik, kes on keskuses juba 9 nädalat töötanud, küsinud annetusi oma sõpradelt ja perekonnalt. ütles, et kõik andsid natuke, aga arvestades siinseid hindu, oli seda natukest päris palju. selle raha eest sai osta kõigile lastele osta uued riided ja kingad, nuku või mänguauto ning kõik said kaasa väikese toidupaki.
päeva alguses jõime kõik koos kakaod ja puhusime õhupalle täis. pärast seda hakkasime lastel riideid vahetama (et vanemad tuleksid tagasi ja oleksid üllatunud vms:D). pärast seda kui me olime 60 lapsel riided vahetanud, tulid kohale ka vanemad ja said kätte oma nuntsiku uhiuues fliisülikonnas. mõnes mõttes oli mul kurb niimoodi vägivaldselt nende riideid vahetada, sest paljud olid pidupäeva puhul pannud selga oma kõige ilusamad riided. aga ma usun, et sellegipoolest tulevad uued ja soojad riided kõigigile lastele kasuks.
naljakas, et ma juba tunnen, kuidas meie grupi lapsed mulle kõige rohkem meeldivad. me oleme nendega juba kolm nädalat koos olnud ja kõik on saanud headeks sõpradeks. kui kõik erinevad grupid olid koos, tahtsin ma pidevalt tegelda just meie kamraadidega. ronivad sülle ja räägivad juttu (millest ma pahatihti aru ei saa). väsivad ära ja tulevad sülle magama. nii tore.
Lisaks oli lastele korraldatud ka teatrietendus, aga kuna näitlejatel olid näod värvitud, siis kulmineerus nende sisenemine ruumi täieliku paanikaga. Jeffrey kadus kriisates Ada seljataha ja keeldus sealt välja tulemast.
Pärast etendust said kõik endale nuku või auto ja tuju oli jälle hea.

Täna läksime hommikul tööle, aga meid saadeti koju tagasi. Nimelt valmistasid emad meile tänutäheks lõunasööki ja meil käsiti tagasi tulla kell 12. Nii me siis kondasime linnas. Õigemini taaskord mööda pankasid, lootuses, et meil õnnestub endale siin konto avada.
Kolmandas pangas võetigi meid jutule. Kuid kui meilt allkirja asemel küsiti sõrmejälge (allkirja juures oli väike tärnike), siis mõtlesin ma, et saan millestki valesti aru ning seejärel hakkasin naerma. igatahes alates tänasest on meil ametlikult kontod ka peruu pangas. ayee
Kell 12 naasesime keskusesse, kust meile teatati, et me tuleks hoopis kella üheks. noh, ega see ei üllatanudki väga. läksime koju, sain oma emaga hetke rääkida ja tormasime tagasi.
Seal juba oodati meid. Istusime kõik seal ühiselt maha ja einestasime- keskuse töötajad, lapsed ja nende vanemad.
Pärast sööki pidas üks lapsevanematest kõne. Ütles kui tänulikud nad on, et saavad iga päev oma lapsed sinna hoiule viia ja kui oluline see nende jaoks on. Kuna Cusco valitus vahetub, siis ei ole kindel, kas keskus ka tulevikus sama moodi üldse jätkab. Seetõttu tulid naisel pisarad silma. Minu jaoks oli see väga südamilik hetk, kuna nad tõesti-tõesti hindavad ja vajavad keskuse olemasolu. Endalegi tulid pisarad silma.
Aga et koosistumine lõppeks ikka rõõmsalt, siis toodi lauda rummi ja õlut ning nii meie jõulueine lõppes. Läbinisti südamlik.