Camino Inca

Laup2evast teisip2evani k2isime Heddaga oma esimesel matkal m2gedesse. Siin Cuscos on umbes miljon turismibyrood, kes tegelevad turistide l2kitamisega Machupicchule ja see maksab ikka p2ris korralikult kah. Camino Inca on kas 2 v6i 4-p2evane matk mooda iidseid inkade radu, mis l6ppeb eeldatava p2ikeset6usuga Machupicchule j6udmisega. Meie k2isime 4-p2evasel ja 2-p2evane on vanuritele ja v2ga igav.

T6usime yles kell 5 hommikul ja Cuscost saime bussiga v2lja alles 7 paiku. Buss s6itis yle m2gede veel rohkem m2gedess mooda kitsaid ja k22nulisi teid raja alguspunkti. Ja samal ajal tuli uus p2ev ja mina muidugi ei suutnud oma silmi lahti hoida, aga Hedda vastupidi lihtsalt ei suutnud magada j22da, vaid muudkui vaatas aknast v2lja.
Raja alguses tutvusime oma grupiga ja saime esimese v2ikese eine enne teeleasumist. Nimelt on Camino Incale v6imatu minna ilma giidi ja kindla grupita (mis tohib max olla 8 inimest) ja terve teenindava personalita. Rajale lastakse p2evas 500 inimest ainult(!), mis teeb siis aastas issandkuipalju, kui teed on vihmaperioodi t6ttu kinni ainult veebruaris.
Nii, aga grupist olime m6lemad v2ga positiivslet yllatunud, sest olime valmistunud karjaks kiljuvateks ameerika turistideks, aga meil vist vedas. Meil oli 2 prantsuse tsikki, kellest yks elab mehhikos juba 10 aastat, sest prantsuse elu viskas yle lihtsalt ja nad m6lemad olid nii naljakad oma prantsuse keele ja jutuga, et me muudkui irvitasime nende yle. Samas ka r22kisime pikad jutud maha prantuse poliitikast ja v2ga huvitav oli. Siis oli veel paar suurbritanniast, kes on juba pool aastat maailmas r2nnanud ja veel pool aastat ees, ladina-ameerika jaoks oli neil ette n2htud 5 kuud. P2rast seda tulevad veel austraalia ja uus-meremaa ja siis j2lle koju tood otsima. Ylej22nud kaks oli natuke vanem paar californiast, kellest naine oli tegelt limast p2rit ja mehe vanaema s6ja ajal eestis p6genenud. Ja meie giid oli Valerio.
Retke alguses olin mina kyll natuke pettunud, et saan matkata ainult nii turistlikult ja giidi ja grupiga ja nii yleorganiseeritult, aga tegelikult oli see l6ppkokkuv6ttes v2ga kasulik. Mitte selles m6ttes, et me yksi iidsesse tsivilisatsiooni 2rqa oleksime eksinud v6i kuristikku kukkkunud, aga mina sain kyll t2ieliku kultuurisoki osaliseks. 8le gringode grupile oli ette n2htud 9 ketsua mehest koosnev meeskond kandjate ja kokaga ja koka abilisega ja millega iganes veel. Nad kandsid kogu meie eriti luksuslikku varustust: soogitelke, ahju, 4 p2eva kolmek2igulisi eineid ja iga k2igu jaoks lauan6usid ja meie magamistelke ja toole ja k6ike. Nad olid pisikesed mehikesed, kes muudkui tormasid m2est yles, kyyrus kartulikottidest moodustatud puntrate all. M6ni nendest oli isegi Heddast pisem. Yhest kyljest 2ratab see minus ainult 6udust, aga teisest kyljest tuleb ju m6ista, et see on nende kyll v2ga madalapalgaline too, aga ikkagi too. Ja ise nad on ju r66msad ja 6nnelikud, kuigi see on minu meelest ainult veel jubedam, et nad isegi ei m6ista, et selline asi ei tohiks olla normaalne. Eriti, et ma saaks ju ise ka oma toidumoona tassimisega hakkama, aga selle asemel lasen endale telgilukku lahti teha ja senjorita oelda. Oli ka v6imalus lasta neil enda isiklikku pagasit kanda, mida paljud kasutasid, aga meie Heddaga olime muidugi ise vaprad matkasellid. Lisaks tuli hiljem v2lja, et oleme kohustatud neile ka tippi j2tma veel h2sti palju, sest meie piletiteraha l2heb ilmselt mingile paksule, kes kontoris istub. Ja neil on h2dasti raha vaja, et nad yldse rongiga kojugi saaksid. Meie v2ikese protesti peale seletati taaskord, kuidas tuleb lihtsalt leppida sellega, et Ladina-Ameerikas need asjad just nii k2ivadki, nii kurb kui see ka pole.
Veel oli huvitav kogu selle asja juures see, et k6ik kandjad r22kisid omavahel ketsua keeles ja me kuulsime seda esimest korda nii palju. Juba varem olime kuulnud, et ketsua keel meenutab kirjaviisilt jaapani keelt, sest koosneb t2hem2rkidest. Ja kuulates k6las see ka v2ga nagu jaapani v6i mingi taoline keel. Tahaks osata kyll, aga keskendume parem vist hispaania keelele, oleks m6istlik.

Matkast endast on tegelikult v6imatu kirjutada, sest kuidas ma ikka panen s6nadesse m2gesid ja inkade hiiglaslikke terassp6lde ja veelkord m2gesid ja meid k6ige selle liiga v6imsa keskel. Hedda oli igatahes muudkui v2ga filosoofilises meeleolus. :D.
Matkal 2rkasime iga p2eav kell 5 ja viimasel hommikul isegi kell 4, et ikka p2ikeset6usu ajaks j6uda kohta, kus avaneb esimest korda vaade Machupicchule. Aga isegi minul polnud sellega mingit probleemi, sest magama l2ksime ka nii umbes pool yheksa . Aa, ja mis eriti tuus… 2rkasime igal hommikul yles selle peale, et telki toodi tassit2is kokateed v6i mida iganes muud meelep2rast. Jeje.

Macchupicchu oli muidugi v2gev, aga ilma Camino Incata poleks ta ikkagi mitte midagi olnud. Kari turiste ja giide ja kolossaalsed hinnad ja buss eraldi m2kke ja muu turismijama. Meie kui t6elised gurmaanid muidugi magasime Machupicchul kuskil p66saste varjus. No tegelt nii hull ka polnud, sest enne olime l2binud kahetunnise ekskursiooni ja olime kell 4 t6usnud ja p2ike kuumas ja lihtsalt ei suutnud enam pystyi seista ja siis ronisime mingi myyri varju. 2rkasime selle peale, et siinsed hiiglaslikud sisalikud jooksid ringi ja siis t6mbasime ka sealt uttu.
Nyyd on meil kindel plaan hankida endale m6ned hispaaniakeelsed raamatud inkade kultuuri ja tsivilisatsiooni kohta, et ikka aru ka saada, kus me k2isime ja mida n2gime. Meie v2ga tore giid Valerio nimelt v2ga h2sti inglise keelt ei vallanud, kuigi yritas k6igest hingest. Aga ta oli tegelt ka tore. Ta kodune keel oli ketsua ja alles kooli 6ppis hispaania keele selgeks. Vot nii 2ge.

Kas te teadsite, et Machupicchu on t6lkes Vana M2gi. jeje