Wednesday, November 29, 2006

hedda ja ada pilvedes


vaade oleks pidanud olema suureparane, aga oli udu.
ma loodan, et varsti saan ma hoolimata koigist takistustest rohkem picce ylesse panna!

PS. matk oli eriti lahe ja kohe kui aega saame, siis kirjutame pikemalt

PPS. tegin hullult picce (ka oravaga)

lapsed

Monday, November 20, 2006

linnast

nyyd on meil olnud juba kaks paeva aega tutvuda linnaga. molemal hommikul oleme kondinud kodust vanalinna, mis peaks votma aega umber 40 min, aga eile onnestus meil kesklinna jouda umbes poolteisega.

raske on alustada selle linna kirjeldamisega, kuna siin leidub vist kyll enam-vahem koike. keskvaljakul lamab laama, meie naabritel on kuked ja kanad, kesklinn on vaga ilus ja aarelinnad vaga raamas. suurem osa inimestest elab maenolvadele ehitatud majades, mis meis tekitavad esimesena kysimuse, et kuidas nad kyll jargmise vihma yle elavad. kohalike vaesus, millest olin kyll lugenud ja kuulnud, tuli siiski ehmatusena. kesklinnas on koikjal vaikseid lapsi, kes tahavd myya nukke ja postkaarte. yks poiss, kellelt postkaardi otsime oli 10-aastane ning ilmselt veedabki ta koik paevad tanavatel tootades. samas hoiatati meid ka laste eest, kes tanaval kallistama tulevad ja tegelikult osavalt su rahakoti ja muud asjad pihta panevad.

tanaval liiguvad ka inidiaanlased, kes raagivad ketshua keelt ja kannavad rahvaroivaid. neil on reelina peas kas varviline ratik voi kybar, selle peal sama varviline holst ja vaga kahar seelik. ning sageli kannavad nooremad naised pambuna seljas oma last.

laupaeval vaatasime rohkem ringi vanalinnas. see on toeliselt ilus. koosneb taiesti mystilisest tanavatesysteemist. pisikesed tavavad ja trepid maest ylesse ja alla. parast pikki otsinguid onnestus meil lopuks isegi hankida cuzco kaart, mis natuke lihtsustab meie orienteerumist linnas (kuigi nimed on kohati ketshua keeles ja kohati hisp keeles, mistottu ei aita ka kaart alati) plaza de armasel (mis on linna keskvaljak) ryndavad koiki gringosid iga restorani eest teenindajad, kes yritavad sind sisse meelitada. seetottu on seal liikumine ypriski tylikas. ning kuigi me tahtsime minna kohvikusse istuma, siis ykski turistikas meid ei tommanud ja kohalikele moeldud baaris, kuhu sisse astusin, vaadati mind ypris halvustavalt, otsustasime lopetada oma jalutuskaigu hoopis peruu veini ja kokakypsistega keskplatsil istudes. ohtul pimedas pakuvad koik need maenolvadele ehitatud majad eriti ilusat vaatemangu, kuna naha on vaid helkivad tuled. yks seltskond valjaku keskel laulis ja mangis kitarri ning minu arvates oli see taiesti perfektne viis, kuidas ohtu lopetada.

pyhapaeval, kui meil oli juba hea abimees- kaart, julgesime ka teel kodust kesklinna veidi rohkem tiirutada. kontrast vanalinna ja n-o tavalise elurajooni vahel on ikka tohutu (lagunevad majad ja mudased tanavad vs valged seinad, mida regulaarselt pestakse). teeaared on tais kohalikke, kes myyvad puuvilju, eriti isuaratavad ananassiviilusid, kypsetisi jne jne. hetkel me oleme kyll veel veidike ettevaatlikud, eriti parast seda kui yks tyyp hoiatas mind, et iga kord kui ta on proovinud syya sellist eriti kohalikku toitu on ta lopetanud pahupidi sisikonnaga. me veel natuke kogume ennast ja siis proovime ikkagi koik jargi! eile ostsime yhest teepeale jaanud poest kaks vilja, yks oli vaike mango ja teine vili on meie siiani tundmatu. paris tore oli neid pargis narida, hoolimata korvalistuja eriti moistmatust pilgust.
kuna eile olid valimised, siis olid tanavad paksult tais inimesi, kellel oli yks sorm sinine. muideks valimine on siin kohustuslik. koikide valimisjaoskondade ymber kais eriline melu, myydi koikvoimalikku toitu(maisi, liha, munaroogasid, puuvilju, kooke jnejne)!

kui olime ummikutrest hoolimata kesklinna joudnud, hakkasime ostima kasitoomaja. seal oli koik eriti iluuuus! kasitoo on ilus ja odav. kuid eile hoitsime end tagasi ja midagi veel ei ostnud.

kodus uurisin veidike lonely planetit ja leidsin sealt huvitava koha- macondo. votsime siis takso ja kaskisme end sinna kohale viia. selgus, et see asub vanalinnas eriti vaiksel tanaval, eriti korge mae otsas. taksojuht muidugi kimas taie rahuga ja viis meid otse ukseette, kuigi minul tekkis juba vahepeal soov ta peatada. noh hirm tuli. seal soime esimest korda toliselt head peruu toitu! palmilehes riis kanaga ning sinna korvale vyrtsikad lisandid. riis oli roheline, oh jah eriti hea. joogiks pisco sour. seal tuli meil ka soov osta endale hea kokaraamat ja hakata eksperimenteerima.

ma juba ootan hetke, mil saan pilte siia yles panna. hetkel on kahjuks mu vaike tubli sober ummi surnud, sest siin on teistsugused kontaktid. seega plaanin tana koos oma opetajaga votta ette enchufe otsimse retke! seni kasutan spanish scooli arvuteid. tingituna sellest vaiksest probleemist ei saa ma pilte arvutisse tommata!

raske on kirjeldada koike, mis siin toimub. liiga palju ja liiga teistsugune. yhest kyljest on koik metsikult ilus ja samas on kogu olukord ikka hirmutav ka. tana kui me oma too valja valime, siis hakkame kindlasti nagema veel rohkem seda peruu toelist ja karmi poolt.

Saturday, November 18, 2006

ada, kell on 11, touse ylesse!!!

jah, nii algas meie tanane paev. unine ada vastas mulle, et issand, oleme me alles unekotid! juba eilse magasime maha. noh aga selgus siiski, et ma olin unise peaga oma kella veidike vale vinkli alt vaadanud ja kell oli siiski veel 5 oosel. naersin natuke enda yle ja magasime rahuga edasi. kuni kell kaheksa rosanna meid aratama tuli.

aga nyyd veidike eilsetest tegemistest: lopuks saime endale veidike rahulikuma peatuspaiga, meie pereemaks on tadi rosanna, kes on ka siinse organisatsiooni juht. ta pidavat jube hasti sooke tegema (kuigi tanu kuulujuttudele pole me enam kindlad, kas ta ikka teeb ise syya voi on see tema koduabiline). parast einetamist laksime me oma tuppa ja motlesime hetkeks pikali heita. ilmselt olime aga vasinumad kui arvasime, sest magasime taiesti sisse salsaohtule, kuhu me kutsutud olime. spanish schooli joudes tahistati siin yhe poisi synnipaeva. joime inkakoolat ja soime torti. ning tutvusime siinsete inimestega. rahvast on siin kyll koikvoimalikest kohtadest: iisraelist, saksamaalt, usast, inglismaalt. natuke hiljem laksime kollektiivselt karaokebaari, mis oli kyll keelatud, kuid saime sinna sisse kellegi tutvuste kaudu. siin on nimelt selline systeem, et enne valimisi ei tohi juua alkoholi ega baarides kaia. varsti aga tuli vasimus peale ja koos sauliga hakkasime koju minema, ta on yks selle kooli opetajatest ja elab ysna meie lahedal.
siin on monus see, et kui vasimus vaga peale tuleb voib kohe takso votta ja hinna parast ei tule muretseda. meie elukoht on kesklinnast u 10 min taksosoidu kaugusel ja maksab 2 soli paeval ja 3 soli oosel st 8 voi 12 kr.

hommikusook oli tana paris huvitav: kohv, mida tuli valmistada kontsentraadile vett juurde lisades, piima asemel oli suhkruta kondenseeritud piim (mina arvasin alguses, et see on halvaks lainud koor), soime saia avokaado ja soiritaolise juustuga. aga elu tundub ikkagi ilus!

nyyd oleme jalle spanish scoolis ja hakkame kohe linna pohjalikumalt uurima.

Friday, November 17, 2006

Cuzcos

nii oleme nyyd onnelikult cuzcos ja joudsime isegi siia oigesse asutusse kohale, kus meie parast oldi juba vaga mures. nimelt eile kui me limasse saabusime, siis olime veendunud, et peame ise leidma endale takso ja muretsema kuidas jouda hotelli. selgus aga, et meid olid tulnud ootama nimesiltidega nii marianne kui ka inimesed siit spanish schoolist. meie neid aga ei nainud ja spanish schooli inimesed laksid ara, kuna arvasid, et me ei tulegi. seega olid nad siin cuzcos veendnud, et meiega on mingi jama juhtunud ja loomulikult siia lennujaama meile keegi vastu ei tulnud.

lima ise oli meie jaoks taiesti omaette kogemus. marianne tuli meile lennujaama vastu ja teatas, et oleme broneerinud endale hotelli linnaossa, kuhu ta isegi paisel ajal ei julgeks minna. seega votsime takso ja kolisime kogu oma kraamiga tema juurde. ma lihtsalt pean mainima, et taksojuht ytles kohe kui taksosse istusime, et peitke koik oma asjad nii ara, et neid aknast ei nae. muidu voib keegi akna puruks luua ja asjad ara votta kui seisma jaame. limas ellujaamine on taiesti omaette oskus. marianne juures oli monus oobida ka selle poolest, et saime temaga pikemalt juttu raakida. eile ohtul olin mina (hedda) kyll soidust veidike sooda, kaks paeva lennukites veeta ei ole naljaasi. tana alustasime hommikut kokalehtedest teega ja muu hea-paremaga. seejarel kobinal lennujaama ja nyyd lopuks olemegi cuzcos. siiani pole veel korgusest tingituna oksendanud:D kuigi terve lennu siia pabistasin selle parast ja joime hasti palju vett.

meil oli enne limasse lendamist 12 h aega ka bonaire's tsillida ja ma loodan, et varsti onnestub kinnitada siia ka moned pildid sellest, kuidas me seal kohvikus ja hiljem palmide all magasime. bonaire oli yks mystilisemaid kohtasid, kus ma eales viibinud olen. koik tervitasid meid! autod soitsid mooda ja koik lehvitasid. lopuks kui me olime teel lennujaama, siis peatus yks auto ja meile pakuti kyyti lennujaama. kuivord ma olin juba suht kokkuvajumas, siis me laksime peale ja onneks isegi joudsime soovitud sihtpunkti. lennujaam ise oli vaike roosa majake.

ok mu lauseehitus on suht kohutav:D

inimesed on siin vaga abivalmid ja tahavad vaga suhelda. naiteks tana lima lennujaamas hakkas yks peruulane taiesti lambist minuga vene keeles raakima. mul pole orna aimugi, kust ta vottis, et ma peaksin seda raakima. hiljem selgus, et ta oskab seda ainult natuke nii me siis raakisime monusat hispaania-vene keele segu, mida kohati vyrtistasid ka ingliskeelsed valjendid.

siinkohal ma lopetan oma segase sissekande. ja ma ootan vaga igasugusetd teiepoolseid kommentaare siia blogile!

Thursday, November 16, 2006

OLEME LIMAS KOHAL!

aga pardoon hetkel ei saa kirjutada koigist (juba praegu tekkinud) jabratest olukordadest, sest meil saab netikohvikus aeg otsa!

homme jouame cuzcosse ja seal kirjutame kindlasti pikemalt!

kiss yaa