tänavad

kuivõrd siin saab tänavalt osta täiesti müstilisi asju, siis mõtlesin, et pean mõned nendest asajdest ka fotodele jäädvustama. kahjuks osutusid inimesed, keda ma heatahtlikult pildistada soovisin, selle suhtes mõnevõrra vaenulikeks. kui ma olin haaranud oma fotoka pöörasid nad mulle selja ja väljendasid oma viha ka verbaalselt. õnneks oli mul kaasas kaks suurepärast turvajat ja mõned pildid sain siiski tehtud, kuivõrd ma üritasin teha neid võimalikult salaja, on mõned küll päris kummaliste nurkade alt tehtud, aga mis seal ikka.

et mida siis saab tänavalt osta?
alustaksin ühe oma lemmikuga- tordiputka. meie tänaval on üks selline vahva putka, kus müükase ainult erinevaid torte. lähed näitad näpuga ja saad viilu torti. üldse mul on tunne, et kohalikud on tordihullud, sest lisaks todriputkale on olemas ka spetsiaalsed poed, kust saab osta neoonvärvides hiiglaslikke torte.

siis on veel tänaval hästi palju putkasid, kus sortiment on mõnevõrra laiem. ehk siis meie mõistes tavalised putkad. aga igal õhtul veeretatakse need tänavalt ära. kuhu? ma ei tea, igatahes ilmuvad ja kaovad nad igal päeval uuesti.







lisaks käivad tänavatel ringi tädid, kes müüvad enda küpsetatud pirukaid, mille nimeks siin on empanadas. neid on saadaval nii liha kui ka juustuga.


osad tädid müüvad tamale- väikesed maisikäkid, mis on mässitud kenasti lehe sisse ning need on saadaval magusatena ja soolastena. ning loomulikult on siin võimalik praktiliselt igalt poolt osta keedetud maisi juustuga.

igal õhtul ilmuvad tänavale ka lihagrillijad. nende käest saab osta grillitud südant või lihtsalt kanaliha koos kartuliga. alguses me ka sõime seda, kuna kogu tänav on täis head lõhna(ning meil oli kõht väga tühi) ning tegelikult maitseb ka liha hästi, kuid korduvate toidumürgituste tulemusena oleme me sellest siiski loobunud.

ning loomulikult saab tänavalt osta kõikvõimalikke vilju. tänaval liiguvad ringi aiakärudega inimesed, kelle käest saab osta apelsine, chirimoyat, tunat, ananassi jne


lisaks puuvilja täis ajakärudele on ka neid, mis on täidetud ahjus küptsetatud banaanide ja magusate kartulitega.


magusatest asjadest saab lisaks jäätisele osta tarretisi, mis on reeglina kaetud mingi vahuga.


lisaks esineb ka inimesi, kes müüvad munasid, teepakke vms, aga need millest kirjutasin, on siin kõige tüüpilisemad.











liigume edasi muude kaupade ja teenuste juurde.

üks müstilisemaid asju on see, et siin müüakse tänaval nööri ja see pole mitte üks hulluke, vaid ma olen seda mitmel korral seda näinud. 5 meetrit maksab üks sol. kuid miks ma peaksin tahtma tänavalt valget nööri osta jääb mulle suureks mõistatuseks.


lisaks on siin pastaka- ja kärbsepiitsamüüjaid. meie tänaval on kogu aeg ka lapsed, kes müüvad WC-paberit või laime.

kõik kohad on üldiselt täis lapsi, kes tahavad saapaid viksida. kui ma ületan plaza de armast teatatakse mulle iga päev, et mu saapad on nii räpased, et mind ei lasta klubisse sisse. ning nii ma vestlen nendega iga päev oma saabaste teemal. kuid viksida pole ma oma jalanõusid lasknud. kuigi kohalike jaoks on see normaalne, siis mul oleks liiga ebameeldiv lasta mõnel lapsel 1 soli eest mu kingi läikima lüüa.



ning lõpetuseks veel kaks suurepärast teenust. nimelt on võimalik end tänaval kaaluda, selle jaoks istuvad tänaval inimesed kaaludega


ja kõikjal tänavanurkadel on inimesed, kes lakkamatult karjuvad läbikõikava häälega: LLLLAAMAAAAADAAAAAAASSSSS!!!!!!! (eks siis kõned). nende külge on kettidega kinnitatud mobiilid ja kui soovid kellelegi helistada, siis lähed ja ütled oma numbri, tema valib selle ja siis saad enda käsutusse telefoni. põhimõtteliselt nagu telefoniputka, ainult et inimene peab selleks terve oma päeva raiskama, et karjuda llamadas.


alguses tunduvad paljud nendest teenustest naljakate või tobedatena. kuid järjest rohkem ajab mõte, et üks inimene peab terve päeva istuma kaaluga tänaval või müüma valget nööri, mind lihtsalt masendusse. tohutu hulk inimesi, kes tegelevad päevad läbi mõttetustega. lisaks on paljud nendest veel alles lapsed.