inkamehed

ma tunnen, et enne kui me siit linnast lahkume, ma lihtsalt pean tegeme sissekande siinsetest meestest. eriti kuna cuscos kohtab selliseid toredaid seltsimehi, kelle koondnimeks on bricherod. nii et kes on brichero?

brichero on mees, kes elatub sellest, et landib ära piisavalt rikka gringo. reeglina teevad nad enda äraelatamiseks käsitööd, mida tänaval müüvad. kuid see on siiski vaid n.-ö. põuaperioodiks.

kuidas tunda ära brichero?
meie kogenud silm juba ei peta :D ma loodan.
igatahes iseloomustab kõige paremini bricherode välimust see, et nad püüavad paista võimalikult eksootilistena, st mõjuda tõelise inkana vms. reeglina on nad kõhnad (käsitöö ei elata just liiga hästi ära), kannavad siinseid tüüpilisi triibulisi pükse ja kõikvõimalikke kohalikke ehteid. bricherod, kes üritavad mõjuda päris indiaanlastena on reeglina pikkade mustade juuste ja igasuguste sulgedega ehetega (ma ei pea siinkohal silmas indiaanipealiku sulgedest peakatet)

kui olla blond (või vähemalt heleda välimusega) ei ole bricherodega tutvumine just väga keeruline. tasub minna mõnele peole või lihtsalt vanalinnas ringi jalutada. kui tuleb juttu puhuma mõni eelnevalt kirjeldatud välimusega tüüp ning kutusub su näiteks salsat tantsima, siis võid kindel olla, et tegemist on bricheroga. mõned üritavad leida ühist jututeemat, küsivad huvide ja plaanide jne kohta.

meie kuulsime esimest korda bricherodest oma hispaania keele õpetaja käest, kes meid nende eest hoiatas ja andis ühte teksti lugeda. ning tõesti pole just harvad juhud, kus sellised tüübid meid tüütama tulevad. seega tegemist ei ole mingi linnalegendiga.

ja veel. bricherosid võib liigitada ka selle kaudu, et mida nad täpselt tahavad. mõned bricherod (kes on minu jaoks küll pigem lihtsalt vargad) sokutavad ööklubis või peol jooki mingit ainet, nende eesmärgiks on sind lihtsalt paljaks röövida. kuid hoopis stiilipuhtamad on need, kelle eesmärgiks on pikaajaline suhe. nimelt on nad veendunud, et oma ainulaadse sharmi ja vaba käitumisega nillivad nad ära ja teevad õnnelikuks iga naise. seega peavad nad õiglaseks tasuks oma töö (õnnetunde tekitamine vms) eest seda, et naine peab neid üleval. paljude lõppeesmärgiks on see, et gringo ta oma maale kaasa kutsuks. kuna siinsetel inimestel on ettekujutus, et euroopas ja USAs on kõik rikkad ja õnnelikud, oleks see just kui igavese õnne saavutamine.

nagu eelnevalt mainisin oleme ka meie kohtunud nende suurepäraste meestega. Kord pidin mina põgenema Panama seljataha maniakk-brichero eest, kes mulle salsat tahtis õpetada ja teinekord pidin mina päästma Ada, kellega taheti filosoofiast rääkida (kas pole selleks sobivamat kohta kui pidu?).


ja kas tekkib küsmus, et kuidas neid üldse õnnestub kedagi leida? ma täpselt ei oska seda fenomeni seletada, aga ma tean, et õnnestub. sest kui minna Ukukusesse tantsima, siis on üpris tavaline vaatepilt, et inkamees keerutab salsarütmides mõnda õnnejoovastuses turisti. ning tänaval kohtab selliseioid paarikesi väga palju. igatahes ma loodan, et kõik eestlased, kes peruusse tulevad juhtuvad seda lookest lugema ja ei lange nende ohvriks. hoidke Eesti lippu kõrgel.

me oleme adaga juba korduvalt mõelnud, et me oleme vist muutunud juba liiga kriitilisteks, sest iga kord kui me näeme mõnda kohalikku meest, kes on koos mõne heledama naisega, temebeldame me ta bricheroks. aga mis teha.

PS. me ei oska ikka veel salsat tantsida ja ilmselt ei kavatse ka õppida:D