Tuesday, May 22, 2007

tsiilis tsillimas

pealkiri ja allj2rgnev pilt ei saa j2tta kahtlustki, kus me oleme.

Igatahes jah, oma viimasel p2eval peruus, tacnas, vastasime, et tsiilisse saab ka rongiga. see on kyll k6ige aeglasem, kuid see-eest k6ige lahedam ja k6ige odavam.


kui me rongist v2ljusime, siis ootas meid ees yllatus. nimelt ei teadnud kaks piiritsikki eestist mitte midagi ja kuna nende ylemus v6i keegi targem isik ei vastanud telefonile, siis saime me pool tundi oodata enne kui maale p22sesime. meid ootas ees meie eestimene linn tsiilis- arica

aga omamoodi tuli see ootamin meile isegi kasuks. nimelt hakkas meiega r22kima tollionu patricio, kes kuuldes meie plaanist minna randa telkima leidis, et see pole kyll 6ige koht lastele 88bimiseks. igatahes l6puks andis ta meile oma aadressi ja k2skis meil p2rast raha vahetamist tema juurde minna (meil ei olnud yhtegi tsiili peesot. ja lyyrilise k6rvalep6ikena mainin, et tsiili raha on hirmus tyytu. yks dollar on 560 peesot, seega l2heb meil internetis k2imine masma umbes 500 peestot ja toidupoe arve oli ka mitu tuhat.). esialgu olime kyll natuke n6utud, et mispuhul keegi nii kena peaks olema, aga igatahes l2ksime tema juurde.

ja meid ootas ees t6eliselt meeldiv yllatus. j2rgmised poolteist p2eva veetsime koos patricio suurep2rase perekonnaga, mis koosnes lisaks temale ja ta naisele nende kahest pojast ja tytrest ning lisaks 3 kassist ja kahest koerast. r22kimata sellest, et pereisa meid suhteliselt adopteeris (kutsus meid oma hijadeks)oli kogu perekond meie vastu v2ga s6bralik. pyhap2eval k2isime hommikul rannas. arica on t6eline surfiparadiis. rannas asus surfikool ja loomulikult oli seal v2ga palju surfajaid.
meie vedelesime niisama rannas ja lasime p2rast soolastel lainetel yle pea lyya.

p2rastl6unal l2ksime koos oma asendusperekonnaga suurele perekondlikule l6unale. 6htupoolikul l2ksime natukeseks veel linna k6ndima ja siis oli aeg nii kaugel, et patricio meid bussijaama 2ra viiks. see oli t2iesti uskumatu kui armsaks see perekond meile selle lyhikese aja jooksul sai. patricio muretses terve tee bussijaamani, et kas meil on ikka k6ik asjad kaasas, saatis meid bussi ukseni ja p2rast ootas veel bussijaama nurgal, et meile veel viimast korda lehvitada.

j2rgmisel hommikul 2rkasime juba san pedro de atacamas, mis on linn atacama k6rbes, juba argentiina piiri 22res. leidsime endale siin yhe hosteli juures telkimispaiga ja seej2rel l2ksime linna olukorraga tutvuma.

kuigi yldiselt me siin turismituure ei praktiseeri, siis selgus, et siin on k6ikidesse huvitavatesse kohtadesse muud moodi suhteliselt v6imatu j6uda. leidsime yhe v6imaluse, mis h6lmas endas valle de la lunat ning veel natuke ymbruskonda ja j2rgmisel p2eval tatio geisrite kylastamist.

eile 6htul k2isime siis valle de la lunas p2ikseloojangut vaatamas.




ja t2na hommikul t6usime kell neli, et j6uda geisriteni varahommikul, kui nad k6ige rohkem purskavad. kui me 7paiku kohale j6udsime tabas meid t6eline shokk- v2ljas oli kohutavalt kylm -5. mul polnud isegi kindaid kaasas. aga geisrid olid ikka tohutult v2gevad. olime endale varunud 4 muna, et need geisrites 2ra keeta. kahjuks kaks tykki neist kaotasime me geisri keskel asuvasse auku 2ra (sellest on mul kelmikas video ka, mida ma kahjuks kyll hetkel siia lisada ei saa, aga hiljem kindlasti n2itan, kuidas ada geisri 22res kiljub, kui muna 2ra kaob)

mina ei kujutand yldse ette, et tegemist pole paari yksiku geisiriga, vaid tohutut hulka v2iksemaid ja suuremaid geisreid v2ga suurel maa-alal. igatahes on kogu selle ymbrus paksult auru t2is. kohutavalt lahe, ma kordan kohutavalt lahe.

me kahekesi tormasime seal geisrite vahel ringi ja alles p2rast seda tutvusime infovoldikuga, mis teatas, et maapind on seal v2ga 6rn ja selleks, et mitte kuskile sise vajuda (vesi on seal 85 kraadi), soovitatakse geisrite 22res v2ga rahulikult liikuda.







igatahes p2rast geisrite kylastamist viidi meid veel termaalbasseinideni, kus pidavat olema v2ga soe vesi. kui meie suure hurraaga sinna sisse l2ksime (sest ma lootsin, et mu kymunud jalad sulavad yles), siis avastasime, et see pole sugugi nii soe, l6puks oli ainult kolm inimest, kes ujuma l2ksid- mina, ada ja yks brasiilia tsikk. ylej22nud seisid 22res ja p2risid, kas vesi on ikka soe.

enne tagasitulekut k2isime me veel mudageisri juures, kus me pidime eriti ettevaatlikud olema, kuna millegip2rast on seal eriti ohtlik.

selline on olnud meie senine elu tiilis.

No comments: