linnast

nyyd on meil olnud juba kaks paeva aega tutvuda linnaga. molemal hommikul oleme kondinud kodust vanalinna, mis peaks votma aega umber 40 min, aga eile onnestus meil kesklinna jouda umbes poolteisega.

raske on alustada selle linna kirjeldamisega, kuna siin leidub vist kyll enam-vahem koike. keskvaljakul lamab laama, meie naabritel on kuked ja kanad, kesklinn on vaga ilus ja aarelinnad vaga raamas. suurem osa inimestest elab maenolvadele ehitatud majades, mis meis tekitavad esimesena kysimuse, et kuidas nad kyll jargmise vihma yle elavad. kohalike vaesus, millest olin kyll lugenud ja kuulnud, tuli siiski ehmatusena. kesklinnas on koikjal vaikseid lapsi, kes tahavd myya nukke ja postkaarte. yks poiss, kellelt postkaardi otsime oli 10-aastane ning ilmselt veedabki ta koik paevad tanavatel tootades. samas hoiatati meid ka laste eest, kes tanaval kallistama tulevad ja tegelikult osavalt su rahakoti ja muud asjad pihta panevad.

tanaval liiguvad ka inidiaanlased, kes raagivad ketshua keelt ja kannavad rahvaroivaid. neil on reelina peas kas varviline ratik voi kybar, selle peal sama varviline holst ja vaga kahar seelik. ning sageli kannavad nooremad naised pambuna seljas oma last.

laupaeval vaatasime rohkem ringi vanalinnas. see on toeliselt ilus. koosneb taiesti mystilisest tanavatesysteemist. pisikesed tavavad ja trepid maest ylesse ja alla. parast pikki otsinguid onnestus meil lopuks isegi hankida cuzco kaart, mis natuke lihtsustab meie orienteerumist linnas (kuigi nimed on kohati ketshua keeles ja kohati hisp keeles, mistottu ei aita ka kaart alati) plaza de armasel (mis on linna keskvaljak) ryndavad koiki gringosid iga restorani eest teenindajad, kes yritavad sind sisse meelitada. seetottu on seal liikumine ypriski tylikas. ning kuigi me tahtsime minna kohvikusse istuma, siis ykski turistikas meid ei tommanud ja kohalikele moeldud baaris, kuhu sisse astusin, vaadati mind ypris halvustavalt, otsustasime lopetada oma jalutuskaigu hoopis peruu veini ja kokakypsistega keskplatsil istudes. ohtul pimedas pakuvad koik need maenolvadele ehitatud majad eriti ilusat vaatemangu, kuna naha on vaid helkivad tuled. yks seltskond valjaku keskel laulis ja mangis kitarri ning minu arvates oli see taiesti perfektne viis, kuidas ohtu lopetada.

pyhapaeval, kui meil oli juba hea abimees- kaart, julgesime ka teel kodust kesklinna veidi rohkem tiirutada. kontrast vanalinna ja n-o tavalise elurajooni vahel on ikka tohutu (lagunevad majad ja mudased tanavad vs valged seinad, mida regulaarselt pestakse). teeaared on tais kohalikke, kes myyvad puuvilju, eriti isuaratavad ananassiviilusid, kypsetisi jne jne. hetkel me oleme kyll veel veidike ettevaatlikud, eriti parast seda kui yks tyyp hoiatas mind, et iga kord kui ta on proovinud syya sellist eriti kohalikku toitu on ta lopetanud pahupidi sisikonnaga. me veel natuke kogume ennast ja siis proovime ikkagi koik jargi! eile ostsime yhest teepeale jaanud poest kaks vilja, yks oli vaike mango ja teine vili on meie siiani tundmatu. paris tore oli neid pargis narida, hoolimata korvalistuja eriti moistmatust pilgust.
kuna eile olid valimised, siis olid tanavad paksult tais inimesi, kellel oli yks sorm sinine. muideks valimine on siin kohustuslik. koikide valimisjaoskondade ymber kais eriline melu, myydi koikvoimalikku toitu(maisi, liha, munaroogasid, puuvilju, kooke jnejne)!

kui olime ummikutrest hoolimata kesklinna joudnud, hakkasime ostima kasitoomaja. seal oli koik eriti iluuuus! kasitoo on ilus ja odav. kuid eile hoitsime end tagasi ja midagi veel ei ostnud.

kodus uurisin veidike lonely planetit ja leidsin sealt huvitava koha- macondo. votsime siis takso ja kaskisme end sinna kohale viia. selgus, et see asub vanalinnas eriti vaiksel tanaval, eriti korge mae otsas. taksojuht muidugi kimas taie rahuga ja viis meid otse ukseette, kuigi minul tekkis juba vahepeal soov ta peatada. noh hirm tuli. seal soime esimest korda toliselt head peruu toitu! palmilehes riis kanaga ning sinna korvale vyrtsikad lisandid. riis oli roheline, oh jah eriti hea. joogiks pisco sour. seal tuli meil ka soov osta endale hea kokaraamat ja hakata eksperimenteerima.

ma juba ootan hetke, mil saan pilte siia yles panna. hetkel on kahjuks mu vaike tubli sober ummi surnud, sest siin on teistsugused kontaktid. seega plaanin tana koos oma opetajaga votta ette enchufe otsimse retke! seni kasutan spanish scooli arvuteid. tingituna sellest vaiksest probleemist ei saa ma pilte arvutisse tommata!

raske on kirjeldada koike, mis siin toimub. liiga palju ja liiga teistsugune. yhest kyljest on koik metsikult ilus ja samas on kogu olukord ikka hirmutav ka. tana kui me oma too valja valime, siis hakkame kindlasti nagema veel rohkem seda peruu toelist ja karmi poolt.