nii oleme nyyd onnelikult cuzcos ja joudsime isegi siia oigesse asutusse kohale, kus meie parast oldi juba vaga mures. nimelt eile kui me limasse saabusime, siis olime veendunud, et peame ise leidma endale takso ja muretsema kuidas jouda hotelli. selgus aga, et meid olid tulnud ootama nimesiltidega nii marianne kui ka inimesed siit spanish schoolist. meie neid aga ei nainud ja spanish schooli inimesed laksid ara, kuna arvasid, et me ei tulegi. seega olid nad siin cuzcos veendnud, et meiega on mingi jama juhtunud ja loomulikult siia lennujaama meile keegi vastu ei tulnud.
lima ise oli meie jaoks taiesti omaette kogemus. marianne tuli meile lennujaama vastu ja teatas, et oleme broneerinud endale hotelli linnaossa, kuhu ta isegi paisel ajal ei julgeks minna. seega votsime takso ja kolisime kogu oma kraamiga tema juurde. ma lihtsalt pean mainima, et taksojuht ytles kohe kui taksosse istusime, et peitke koik oma asjad nii ara, et neid aknast ei nae. muidu voib keegi akna puruks luua ja asjad ara votta kui seisma jaame. limas ellujaamine on taiesti omaette oskus. marianne juures oli monus oobida ka selle poolest, et saime temaga pikemalt juttu raakida. eile ohtul olin mina (hedda) kyll soidust veidike sooda, kaks paeva lennukites veeta ei ole naljaasi. tana alustasime hommikut kokalehtedest teega ja muu hea-paremaga. seejarel kobinal lennujaama ja nyyd lopuks olemegi cuzcos. siiani pole veel korgusest tingituna oksendanud:D kuigi terve lennu siia pabistasin selle parast ja joime hasti palju vett.
meil oli enne limasse lendamist 12 h aega ka bonaire's tsillida ja ma loodan, et varsti onnestub kinnitada siia ka moned pildid sellest, kuidas me seal kohvikus ja hiljem palmide all magasime. bonaire oli yks mystilisemaid kohtasid, kus ma eales viibinud olen. koik tervitasid meid! autod soitsid mooda ja koik lehvitasid. lopuks kui me olime teel lennujaama, siis peatus yks auto ja meile pakuti kyyti lennujaama. kuivord ma olin juba suht kokkuvajumas, siis me laksime peale ja onneks isegi joudsime soovitud sihtpunkti. lennujaam ise oli vaike roosa majake.
ok mu lauseehitus on suht kohutav:D
inimesed on siin vaga abivalmid ja tahavad vaga suhelda. naiteks tana lima lennujaamas hakkas yks peruulane taiesti lambist minuga vene keeles raakima. mul pole orna aimugi, kust ta vottis, et ma peaksin seda raakima. hiljem selgus, et ta oskab seda ainult natuke nii me siis raakisime monusat hispaania-vene keele segu, mida kohati vyrtistasid ka ingliskeelsed valjendid.
siinkohal ma lopetan oma segase sissekande. ja ma ootan vaga igasugusetd teiepoolseid kommentaare siia blogile!
skip to main |
skip to sidebar
2 comments:
ojeeeeeee!:) nii kohutavalt uhke tunne on teiepärast (mitte et minul oleks mingit panust olnud teie sealolekusse, haha). ja muide, lõpuks sain ka teada, kus kurat teie lõpp-peatus on, sest alati kui ada seda maininud on, olen peale seda kuskil purjuspäi lõpetanud ja hommikul mõtteid mõlgutades gloobust uurinud.. jajaa...
mina saan homme brüsseli piletid kätte ja jõudsin mõttele, et kui minu evs teist korda luuserdab, lähen iirimaale vegeterian cafe-sse ühe hullu tädi juurde elama-töötama, kellel euroopapeal 7 leekivpunapäist tütart-last ja kelle pojaga ma kunagi ühel veidral ööl brüsselis kohtusin ja kuningalossi ees veidi tangot tantsisin. ja esimesse homopulma jõudsin ka. noh et temaga. õu ja siis ta näitas veel öösel mulle oma autorvideot kaanid+peenis. päris räigelt tuus oli. do not try this at home.
niiet samalahedaid asju teile ja hoo, kas see kõrgus ei pidanud ajudele kahjulik olema? aga et oksendamine ka. no mida! limasse oleksite pidanud jääma, hahahaha.
armastan teid jubetugevalt ja mõtlen sellele, kuidas su (hedda) uus mantel seal ellu jääb. päris naljakas oli näha jutat seda VOOLIMAS.
musidmusidmusidmusid ja saatke oma postiaadress ka, et me (loe: sadist helen) saaksime teile kohukesi saata (loe: tühje kohukesepabereid ühe pisikese shokolaadiglasuuritükiga). urrjee.
loco helen.
ja teate. mu eesti keel ONGI longa noh. polurusskaja nohh bljäädjee.
Post a Comment