Monday, February 05, 2007

kadunud hinged

vahepeal on toimunud jälle terve posu asju.
lühidalt nendest:
käisime külas oma sõbral Juanil, kes töötab Caicays vabatahtlikuna. Meie rõõmus kollektiiv veets seal ühe täiesti ebaproduktiivse(kuid lõbusa) päeva. Caicay on väga väike külakene (500 elanikku). Linnas on üks pood, kus ei ole müügil isegi vorsti ja me ostsime sealt ära viimase sibula. See-eest on üleval mäenõlval väga ilus basseinike. Tänavatel on hästi palju notsusid.

mis veel? suurepärane kohvik(pildil), kus saab chichat (maisijook vähese alkoholiga) juua. sealt naastes ostsime panthenoli oma päiksepõletuste raviks.

eelmisel nädalavahetusel leidis aset põgenemine Cuscost. Jõudsime ära käia Urubambas, Ollantaytambos, Santa-Marias ja Quillabambas. Viimasesse kahte jõudsime seetõttu, et ma kohutavalt tahtsin süüa sealseid mangosid, sest Juan rääkis, et Santa-Maria on linn, kus kõikjal on mangod, mangod ja veelkord mangod. Poodides on ainult mangod, turul on ainult mangod jne. Omamata vähimatki ettekujutust, kui kaugel see mangolinn asub, istusime bussi ja oh seda üllatust, kui saime kuus tundi sõita. Kogu tee bussi põrandal, kuna istekohti ei jätkunud.

Santa-Mariasse jõudes ootas meid väga kuum ilm, kuna see asub juba peaaegu selvas st et kliima on täiesti teistsugune, õhk on väga soe ja niiske, hästi palju sääski ja taimestik on hoopis lopsakam. vaatad ringi ja näed banaane puu ostsas kasvamas, mööda sõidab veoauto, mille kast on täis mangosid jne (ja kui küsisime, kas saaks ühe mango sellest hunnikust tasuta, siis saadeti meid pikalt:( ) aga igatahes suurest rõõmust mangoparadiisi jõudmise üle sõin ma mangojäätist, lihtsalt mangot ja saia mangoga.

Edasi Quillabambasse. See on linn, mis asub looduslikult imekaunis kohas, kuid inimene on omalt poolt teinud kõik, et see oleks ääretult kole. Kõik majad oleks just kui klopsitud kokku juhuslikest asjadest, mis kätte sattunud. Kuid üks tore asi, mis selles linnas väärib äramainimist, on seal ringiliikuvad mototaksod.
Ja veel sain käia ujumas! (Pärast paari päeva telkimist on see eriti nauditav, kuna omab ka puhastavat efekti).



Ning teispäeval leidis aset veel üks tähtis sündmus, mille puhul sain korduvalt kanda ette kanapere sünnipäevalaulu. ning saime süüa torti, mille kohta ada korduvalt kinnitas, et eestis on see oluliselt parem.

oh seda rõõmu!

2 comments:

lounamaa said...

Oh, lahe, Hiinas olid kah kõik kohad siukseid ratastel kappe täis. Vanurid kihutasid nendega sõidu- ja kõnniteedel. Aga sigu meil seal kahjuks tänavail ei hulkund, nad oleks ilmselt kohe ära söödud.

pelvissaile said...

uu, olete elus?!