seekord läks küll nii, et palusime end töölt natuke varem vabaks ja läksime juba neljapäeva õhtul Arequipasse, et saakisme veel natuke koos olla Ada ema ja õega.
Niisis neljapäeva õhtul kell 8 hakkas meie buss liikuma Arequipa poole. olime kuskil tunni liikunud, kui buss jäi teeäärdee seisma. natuke aega ootasid kõik rahulikult, siis aga hakati üritama välja pääseda, kuid selgus, et uks on lukku pandud (siin peab väljumiseks minema läbi bussi eesosas asuva kabiini, mis on reisijatele mõeldud osast uksega eraldatud). ma ei saa üldse aru, kuidas on võimalik, et reisijad bussi lukustatakse? ma ei usu, et ohuolukorras keegi esimese asjana seda ust avama jookseks. igatahes natukese aja pärast meile siiski tehti see uks lahti. meie lootsime ,et nüüd keegi vähemalt seletab, mis toimub või nii. üks naine oli väga raevukas ja teatas, et tal on õigused ja ta teab oma õiguseid ja ta nõuab, et telekas pandaks uuesti käima. päris huvitav nõudmine arvestades seda, et olime juba 20 min teeääres seisnud ja keegi polnud sõnagi toimuva kohta öelnud. (lisaks tuli telekast film, mis rääkis kurjast blondiinist, kes vahetas oma keha ühe mehega ära vms)
selle peale ronisime ka meie adaga bussist välja ja küsisime bussijuhilt, et mis toimub. tema teatas, et buss on katki ja hakkas uurima, et kas meil on väga kiire Arequipasse jõudmisega, et kui meil ei ole, siis asendusbuss tuleb hommikul ja siis me saaksime ka ju lõpuks soovitud sihtpunkti. kuna me ei soovinud just liigselt veeta seda ööd seisvad bussis, siis võtsime oma asjad ja asusime teeäärde koos teiste reisijatega, et pääseda mõnda möödasõitvasse bussi. ning kui üks buss peatus läks tõeliseks trügimiseks, õnnekombel õnnestus ka meil bussi pääseda ja pärast tunniajast pausi jätkus meie reis Arequipa poole. Sõit kulges väga kenasti kuni kuskil kell 5 hommikul käis kõva pauk ja kuskilt hakkas suitsu tulema. Hurraa taaskord buss katki ja taaskord olid reisijad bussi lukustatud. kui lõpuks välja saime nägime, et kumm oli katki läinud ja nüüd tegeleti selle vahetamisega. heakene küll varsti sai see kumm vahetatud ja buss hakkas väga aeglaselt taas liikuma. õnneks ei olnud Arequipani enam palju maad jäänud.
Kuskil seitsmepaiku olime me hoolimata kõigist takistustest lõpuks kohal.
Arequipa on Cuscost ligi poole suurem linn (750 000 elanikku) ning on tuntud põhiliselt uhke koloniaalarhitektuuri poolest. Lisaks asub Arequipa oluliselt madalamal kui Cusco ning seetõttu on sealne kliima märkimisväärselt soojem.
Aga jah liikusime kesklinna ja otsustasime Plaza de Armasel võtta ühed kohvid. Selline vaade avanes meike kohviku rõdult.
Pärast seda otsisime võimalikult odava hosteli, panime oma asjad ära ja hakkasime linnaga tutvuma.
Linnas asub ka väga uhke Santa Catalina klooster, mis pärineb 16. sajandist. Kuivõrd see klooster oli mõeldud rikastest perekondadest pärit naistele (reeglina perekonna teine tütar) ja klooster nõudis kingitusi, siis on toad päris uhked ja kloostris on märkimisväärne kunstikogu. See klooster on oma põhiplaanilt täiesti müstiline. Tohutul arvul tubasid, platsikesi ja saale nii et me lausa muretsesime vaeste nunnade pärast, et kuidas nad sinna ära ei eksi. See oli tegelikult nagu väike linnake. Igatahes veestime me seal tubli paar tundi, pärast mida olime päris väsinud.
See klooster tegutseb ka tänapäeva ja hetkel on seal 30 nunna.
Pärast väikest puhkust jätkasime linnapeal kolamist ning läksime ka turule. Kuivõrd olime öösel maganud bussis läksime väga varakult magama.
Järgmisel päeval otsustasime minna linnast välja piknikule. Olime lugenud ühest vanast veskist, mille juures olevat väga kena einestada. HAkkasime siis vastavalt instruktsioonidele minema, kuid hehe eksisime ära! Jõudsime endalegi üllatusena hoopis lagedatele kiviväljadele.
Lõpuks ekslesime veel natuke edasi ja leidsime siiski veidike rohelisema koha, einestasime seal ja hakkasime tagasi liikuma. Ning oh seda üllatust kui avastasime, et veski oli enam-vähem selles kohas, kust me oma matka alustasime.
Ning õhtul tuligi see kurb hetk, kus meie jäime Arequipasse ja Ada ema ja õde suundusid edasi Pisco poole.
Järgmine päev, mis me Adaga kahekesi veetsime oli tõeliselt laisk. Kõmpisime mööda linna ringi ja vedelesime pargis.
Õhtul hakkasime tagasi Cusco poole sõitma. ja arvake ära, kas buss läks katki või buss läks katki? nojah. ma enam ei tea, kuidas me siin bussifirmat peaksime valima. ilmselt eriti vahet ei ole, sest kõik bussid lihtsalt lähevad katki.
No comments:
Post a Comment