hoolimata mitmetest hoiatustest ja hirmutamisest otsustasin viimaks võtta sinna kaasa fotoka. nagu arvata oligi tõmbas pildistamine palju tähelepanu. me olime valinud muidugi väga kavala taktika ehk siis läksime alguses turu kõige tagumisse otsa ja hakkasime väga kiiresti sealt tagasi väljapääsu poole liikuma. loomulikult kogu aeg pildistades. ada pidi mind informeerima kohe, kui märkab kahtlaseid isikuid meid jälgimas.
Nüüd aga turust:
Kõige kaugemas otsas on söögikohad. tuleb istuda pikale pingile leti äärde ja nõuda meelepärast sööki. toit on tõeliselt hea ja väga-väga odav. seetõttu käivad seal söömas ka kõik meie vaesed sõbrad-tuttavad. korralik praad maksab alates kahest solist (ehk siis kaheksa krooni). minu lemmiktoit on ceviche, mis on sidruni, paprika ja vürtsidega maitsestatud toores kala. kalale lisaks on taldrikul praetud mais, sibul ja vetikad. reeglina antakse cevichega kaasa ka taldrikutäis suppi.
toidukohtadest edasi liikudes hakkavad tulema letid kõivõimaliku kaubaga. metsikutes kogustes puuvija, juustu, oliive, maisi, hunnikutes kartuleid jne.
ning veidike enne turult välja tulemist jõuame lihalettideni. mis oli tegelikult põhjus, mis ma turgu pildistada tahtsin. liha ostmine on väga-väga põnev. hehhee. ehk siis seal on suured seakorjused (noh muidugi ka kanasid ja kukki), mis vedelevad lettidel ja maas. ning kui sa tahad mingit tükki, siis tuleb asjalik tädi, haarab kirve ja raiub sulle soovitud tüki.
kui Andreas ja Juan tahtsid teha meile shnitsleid, siis oli meil selleks tarvis fileetükke. kuivõrd me ei osanud päris täpselt seletada, mida me tahame, siis näitasime näpuga ja saime lõpuks kätte täpselt selle, mida vajasime. tädi isegi fileeris kõik ära ja puha. väike sissejuhatus anatoomiasse.
mahlajoomine san pedrol on meie uus lemmik. seda tutvustas meile Shemu, kes väitis, et see on parim viis pohmellist üle saamiseks. kõige parem on segumahl piimaga. see koosneb mangost, ananassist, porgandist, peedist, õunast, piimast ja kindlasti on seal veel mõned tuvastamatud komponendid.
nagu ka kõike muud on mahlategijaid turul väga palju ning kui hakkad lähenema nende lettidele, siis hakkavad kõik karjuma ja ajalehtedega vehkima. et sa ikka kindlasti nende käest mahla ostaksid. neli tassi mahla on 2.50 soli.
kauplemine ei lõppe turult väljumisega. kõik turuhoone seina- ja ukseäärsed on samuti paksult kaetud inimestega, kes sulle midagi müüa tahavad. alustades tädikestest, kes müüvad vürtse ja lõpetades lastega, kes kauplevad kollaste aluspükstega. 31. jaanuaril oli kogu turu ümbrus kaetud viinamarjakärudega, mille juures seisid müüjad, kes täiesti lakkamatult lõugasid: uvas, uvas, dulces uvas, uuuu-vaaaaaaasss!!!
No comments:
Post a Comment