Kui keegi peaks veel juhtuma vaatama

jah, kahjuks (pärast ada äraminekut ja masso saabumist) jäi blogimine pooleli. ja nüüd on juba käes oktoober ja käin ülikoolis, aga võiks ju tegelikult sellele punkti panna.

pärast viimase sissekande tegemist reisisime veel kuni 4. juulini, buenos-airesest kuni Iguazu koskedeni (ehk siis päris Brasiilia piirini, kus me tegime turistikaid pilte haha). jaanipäeval sõime puu otsast greipe ja üritasime priimusel viinereid grillida, olude sunnil magasime ka tänaval ja põgenesime mingi värdja eest. ma ei hakka siin pikemat juttu kirjutama ja panen mõned pildid. juba on raske sellest kirjutada.

eestisse jõudes olin ma tegelikult kohutavalt väsinud. kaks kuud reisimist ja koduta olemist on kindlasti väärt kogemus, kuid pärast seda on suurepärane jõuda eestisse, kus on omad inimesed ja oma kindel koht olemiseks.









aga hetkel tartus oma korteris istudes ja lihaseid pähe tagudes on sellest nii kohutavalt imelik kirjutada. kõik see tundub just kui kauge ja ebareaalne mälestus. nüüd on minu kord istuda eestis ja lugeda näiteks aro blogi. kunagi kui ma olen suur ja tugev, siis lähen tagasi ladina-ameerikasse.

argentiinas II

Nyydseks oleme j6udnud juba Rosariosse, see on Argentiina suuruselt kolmas linn (p2rast Buenos-Airest ja Cordobat). Aga nyyd veel natuke sellest, mis tegime enne siia j6udmist.

K6igepealt olime veel natuke aega Tucumanis, kus oli ikka kohutavalt kylm (5 kraadi!!!). Ma saan aru kyll, et tegelikult on neil siin talv, aga kuna ma olen juba yle poole aasta elanud v2ljaspool aastaaegasid, siis ei suutnud ma seda lihtsalt uskuda. Oli nii kylm, et unistasin kogu aeg sulemantli ja fliismytsi ostmisest (6nneks suutsin ma selle tungi alla suruda). Igatahes kaasnes meil linnaga tutvumisega see, et iga natukese aja tagant p6genesime kohvikusse end yles soendama. Koos sellega avastasime ka, et siin on v2ga tavaline kohvi k6rvale anda criollosid v6i media lunasid (media luna on otset6lkes poolkuu, aga p6him6tteliselt on see sama asi, mis sarvesai. aga kas pole kena nimi?). kohv ja yks neist kahest kypsetisest on ka tyypiline argentiina hommikus88k. kuigi m6ned argentiinased on r22kinud, et hommikuks nad midagi ei s88gi, joovad ainult matet.

Alguses j2tsid sealsed inimesed meile natuke kurja mulje. V6ib-olla oli see mulje tingitud lihtsalt sellest, et seal on inimestel oma elu elada, kiire ja palju tegemist ning seet6ttu ei viitsi kogu aeg meie vastu huvi tunda. aga juba paari p2eva p2rast hakkasid k6ik meile juba toredamatena paistma.

tucumanist edasi l2ksime cordobasse. sinna j6udes oli t6eliseks superyllatuseks see, et ilm oli palju soojem! milline nauding on vedeleda pargipingil, lihtsalt t2naval v6i hosteli katusel. cordobas on jesuiitide rajatud argentiina vanim ylikool. ylikooli t6ttu on seal linnas v2ga palju noori. riiklikus ylikoolis k2imise eest peab argentiinlane maksma aastas 60 peesot (umbes 240 kr), st et see on praktiliselt tasuta.

aga cordoba on v2ga ilus linn. lisaks manzana jesuiticale (jesuiitide kvartal) on seal ka v2ga palju koloniaalarhitektuuri. linna keskus on t2is jalak2ijate t2navaid ja on jalgsi liikudes m6nusalt haaratav. samas on seal ka t6eliselt suuri avenyysid, mis tekitavad tunde, et oled suurlinnas. ning lisaboonusena on seal ka ilus j6kke suubuv kanal, mille 22res jalutada on t6eline lust. ning seda me ka tegime.

lisaks j6udsime me cordobas ka teatrisse, mis oli konkurentsitult meie parim teatrielamus siin kontinendil. p2rast saime adaga veel natuke vaielda syndmustiku yle.

nii cordobast edasi liikusime rosariosse. ja rosario on ka ikka t6eliselt tore linn. kui me siia esimesel 88l saabusime olime kyll ysna lootusetult eksinud. nimelt oli meie suurep2rasele kaardile m2rgitud, et bussijaam asub kesklinnas, kuid tegelikult oli asjal v2ike konks. lisaks on olemas ka bussijaam, kuhu tulevad kaugbussid ja see asub hoopis kaugemal. kuid kui me bussist maha tulime, ei teadnud me sellest v2ikesest detailist veel midagi. nii me siis ekslesime ja uurisime t2navaid ja vaatasime kaarti, aga ei saanud midagi aru. kuiv6rd raskete seljakottidega keset 88d chillimine ei ole just k6ige meeldivam ega m6istlikum tegevus, siis kysisime abi. ja olime oi-oi kui yllatunud, kui saime teada, et me oleme hetkel nii kaugel, et seda kohta polegi meie kaardil. k6ndisime veel veidike edasi (kuna paari kvartali p2rast pidavat tulema m6ned hostelid) ja j6udsime yhe v2ikese poekeseni, kust otsime head ja paremat. panime oma seljakotid t2navale kylili ja pidasime pausi. poemyyja tuli meiega juttu r22kima ning natukese aja p2rat j6udis ka ta abikaasa kohale. m6lemad olid v2ga toredad inimesed, r22kisid pikalt-laialt argetiinast ja hiljem teatasid, et nii odavat hosteli nagu me otsime, arvatavasti rosariost ei leia. kuna siiski vajasime h2dasi just niiiii odavat hostelit, siis otsustasime v6tta takso ja liikuda kesklinna, kus meie raamat lubas, et asuvad m6ned odavad 88bimiskohad. loomulikult esimene hostel kuhu me j6udsime oli t2is. ning seet6ttu hakkasime t2navatel ringi vaatama, et kas kuskil paistab midagi.

nii me siis j6udsimegi suurep2rase hotellini "Venus". helistasime kella ning varsti tuli uksele unine mees, kes vaatas meid veidike yllatunult ja teatas, et nemad ei yyri tubasid magamiseks, vaid ainult tunni kaupa.

Nii nyyd on vist 6ige koht, et r22kida tunnihotellidest. olime neist ka enne kuulnud, kuid ma millegip2rast ei uskunud, et kesklinnas t2iesti tavaliste magamiskohtade keskel v6in ma m6ne sellise otsa komistada. tunnihotellid sellised vahvad paigad, kus sa saadki toa v6tta endale ja oma kaaslasele/partnerile tunniks v6i paariks. et kui pole armukest kuskile mujale viia, siis l2hed tunnihotelli.

yhes6naga oli meie 88bimiskoha otsing suhteliselt vaevaline. l6puks j6udsime yhte suhteliselt ebameeldivasse hotelli, kus tagatipuks kooriti meilt r6vedalt palju raha. juba j2rgmisel p2eval uurisime v2lja, kus saab telkida ja hetkel 88bimegi 9 km kaugusel Rosariost.

ma praegu ei hakkagi midagi pikemalt rosariost kirjutama. oleme siin veel paar p2eva ja arvatavasti, siis oskan rohkem 8elda ka. 2kki olen j2rgmisel korral ka piisavalt taibukas, et v6tta kaasa vajalikud juhtmed fotode kaamerast arvutisse liigutamiseks. et saaks juttu fotodega illustreerida.

Argentiinas

nii nyyd oleme me argentiinas, t2psemalt tucumanis.
aga enne argentiinast kirjutamist, lisaksin ma veel yhe kelmika pildi, mis me tsiilis tegime. kui see pole k6ige ajuvabam pilt meie blogis siis ma ei tea.
N2ETE ADA TINISTAS MU 2RA!



igatahes p2rast san perdo de atacamas elamist on lausa 6nn olla argentiinas, kus me taaskord suudame endale lubada natuke mugavamat elu. kuigi siin pole p2ris nii odav nagu peruus, on siin ikkagi kordades odavam kui tsiilis.

ja teadmiseks k6igile- siin on vein hirmus odav. hehe. juba 2-3 peeso (ehk siis 8-12 kr) eest saab osta lauaveine. tulge k6ik siia!

esimene linn, kus me argentiinas peatusime oli salta, aga seal ei olnud v2ga palju teha ja seet6ttu otsusatsime liikuda kiiresti edasi tucumani poole, et j22ks rohkem aega suurtes linnades tsillimiseks. otsustasime, et seekord ei l2he me bussiga, vaid proovime h22letada. see l2ks meil v2ga edukalt ja 6 tunni p2rast olime juba tucumanis.


tucumanis on aga sygis ja vastikult kylm. aga meie arust on see t6eliselt lahe linn ikkagi ja j2tkame t2na sellega tutvumist. nyyd on mul kindad k2es ja termosega kuuma teed ka kaasas.

yldse liiguvad siin k6ik ringi termoste ja matetassidega. bensiinijaamadest, hostelitest ja kohvikutest saab tasuta vett, et igal eluhetkel oleks v6imalik oma termost t2ita veega ja j2tkata elamisv22rset elu koos matega. me kahjuks ei ole j6udnud veel endale matetasse soetada, aga meil on see plaanis!

nautige siis k6ik kuuma eesti suve.

tsiilis tsillimas

pealkiri ja allj2rgnev pilt ei saa j2tta kahtlustki, kus me oleme.

Igatahes jah, oma viimasel p2eval peruus, tacnas, vastasime, et tsiilisse saab ka rongiga. see on kyll k6ige aeglasem, kuid see-eest k6ige lahedam ja k6ige odavam.


kui me rongist v2ljusime, siis ootas meid ees yllatus. nimelt ei teadnud kaks piiritsikki eestist mitte midagi ja kuna nende ylemus v6i keegi targem isik ei vastanud telefonile, siis saime me pool tundi oodata enne kui maale p22sesime. meid ootas ees meie eestimene linn tsiilis- arica

aga omamoodi tuli see ootamin meile isegi kasuks. nimelt hakkas meiega r22kima tollionu patricio, kes kuuldes meie plaanist minna randa telkima leidis, et see pole kyll 6ige koht lastele 88bimiseks. igatahes l6puks andis ta meile oma aadressi ja k2skis meil p2rast raha vahetamist tema juurde minna (meil ei olnud yhtegi tsiili peesot. ja lyyrilise k6rvalep6ikena mainin, et tsiili raha on hirmus tyytu. yks dollar on 560 peesot, seega l2heb meil internetis k2imine masma umbes 500 peestot ja toidupoe arve oli ka mitu tuhat.). esialgu olime kyll natuke n6utud, et mispuhul keegi nii kena peaks olema, aga igatahes l2ksime tema juurde.

ja meid ootas ees t6eliselt meeldiv yllatus. j2rgmised poolteist p2eva veetsime koos patricio suurep2rase perekonnaga, mis koosnes lisaks temale ja ta naisele nende kahest pojast ja tytrest ning lisaks 3 kassist ja kahest koerast. r22kimata sellest, et pereisa meid suhteliselt adopteeris (kutsus meid oma hijadeks)oli kogu perekond meie vastu v2ga s6bralik. pyhap2eval k2isime hommikul rannas. arica on t6eline surfiparadiis. rannas asus surfikool ja loomulikult oli seal v2ga palju surfajaid.
meie vedelesime niisama rannas ja lasime p2rast soolastel lainetel yle pea lyya.

p2rastl6unal l2ksime koos oma asendusperekonnaga suurele perekondlikule l6unale. 6htupoolikul l2ksime natukeseks veel linna k6ndima ja siis oli aeg nii kaugel, et patricio meid bussijaama 2ra viiks. see oli t2iesti uskumatu kui armsaks see perekond meile selle lyhikese aja jooksul sai. patricio muretses terve tee bussijaamani, et kas meil on ikka k6ik asjad kaasas, saatis meid bussi ukseni ja p2rast ootas veel bussijaama nurgal, et meile veel viimast korda lehvitada.

j2rgmisel hommikul 2rkasime juba san pedro de atacamas, mis on linn atacama k6rbes, juba argentiina piiri 22res. leidsime endale siin yhe hosteli juures telkimispaiga ja seej2rel l2ksime linna olukorraga tutvuma.

kuigi yldiselt me siin turismituure ei praktiseeri, siis selgus, et siin on k6ikidesse huvitavatesse kohtadesse muud moodi suhteliselt v6imatu j6uda. leidsime yhe v6imaluse, mis h6lmas endas valle de la lunat ning veel natuke ymbruskonda ja j2rgmisel p2eval tatio geisrite kylastamist.

eile 6htul k2isime siis valle de la lunas p2ikseloojangut vaatamas.




ja t2na hommikul t6usime kell neli, et j6uda geisriteni varahommikul, kui nad k6ige rohkem purskavad. kui me 7paiku kohale j6udsime tabas meid t6eline shokk- v2ljas oli kohutavalt kylm -5. mul polnud isegi kindaid kaasas. aga geisrid olid ikka tohutult v2gevad. olime endale varunud 4 muna, et need geisrites 2ra keeta. kahjuks kaks tykki neist kaotasime me geisri keskel asuvasse auku 2ra (sellest on mul kelmikas video ka, mida ma kahjuks kyll hetkel siia lisada ei saa, aga hiljem kindlasti n2itan, kuidas ada geisri 22res kiljub, kui muna 2ra kaob)

mina ei kujutand yldse ette, et tegemist pole paari yksiku geisiriga, vaid tohutut hulka v2iksemaid ja suuremaid geisreid v2ga suurel maa-alal. igatahes on kogu selle ymbrus paksult auru t2is. kohutavalt lahe, ma kordan kohutavalt lahe.

me kahekesi tormasime seal geisrite vahel ringi ja alles p2rast seda tutvusime infovoldikuga, mis teatas, et maapind on seal v2ga 6rn ja selleks, et mitte kuskile sise vajuda (vesi on seal 85 kraadi), soovitatakse geisrite 22res v2ga rahulikult liikuda.







igatahes p2rast geisrite kylastamist viidi meid veel termaalbasseinideni, kus pidavat olema v2ga soe vesi. kui meie suure hurraaga sinna sisse l2ksime (sest ma lootsin, et mu kymunud jalad sulavad yles), siis avastasime, et see pole sugugi nii soe, l6puks oli ainult kolm inimest, kes ujuma l2ksid- mina, ada ja yks brasiilia tsikk. ylej22nud seisid 22res ja p2risid, kas vesi on ikka soe.

enne tagasitulekut k2isime me veel mudageisri juures, kus me pidime eriti ettevaatlikud olema, kuna millegip2rast on seal eriti ohtlik.

selline on olnud meie senine elu tiilis.

yoyoyo

nii nyyd on vahepeal toimunud hirmus palju asju ja blogi pole yldse j6udnud midagi kirjutada.

aga esiteks. k6ige t2htsam: oleme lahkunud cuscost ja alustasime oma suuuuuurt reisi. pakkisime 9ndal kella kolmeni 88sel ja juba veerand kuus pidime t6usma, et j6uda oma hirmraskete pakkidega lennujaama. mina isiklikult kyll kartsin, et meid lihtsalt ei lasta meie kottidega lennukisse. kui panime mu seljakoti kaalule ja see oli vaid veidi yle kahekymne kilo, siis langes kivi sydamelt (6nneks k2sipagasit ei kaalutud :D ). l6ime selle peale kohe plaksu ja isegi lennujaamamehel oli hea meel, et ta kellelegi nii hea tuju oli saanud tekitada.

limasse j6udsime veidike unistena. tundsime end nagu kaks maakat, kes esimest korda linna on j6udnud. vaatasime k6rgeid majasid suurte silmadega ja yle mitme kuu yhte kaubanduskeskust n2hes olin isegi 6nnelik. ja kultuurihuvilised nagu me oleme t2histasime suurlinna j6udmist sellega, et l2ksime kohe esimesel 6htul kinno 2mblikmeest vaatama.
id

nagu vist k6ik v6ivad aru saada oli yle pika aja suures linnas olemine meie jaoks v2ga tore vaheldus. kolasime kaks p2eva ringi mirafloreses ja kaks p2eva kesklinnas. k2isime kunstimuuseumis ja kirikus ja katakombides ja vedelesime niisama parkides ja kohvikutes ka. linn on nii tohutult suur (9. miljonit inimest), et meie saime sellest kyll vaevalt aimu. kuid ega ohtlikemastesse linnaosadesse ei roniks ma ka siis kui seal pikemalt elaks.

nii kuna meie reisiplaan on tihe ja tahame palju j6uda, siis 14nda hommikul s6itslime edasi piscosse. jah. see linn kannab sama nime vahva alkohoolse joogiga, mis siin v2ga populaarne on. ning kuigi yks turismisonu yritas meile selgitada, et pisco on v2ga tore linn, kus saab juua pisco sourit ja teha muudki p6nevat, otsustasime me siiski edasi liikuda paracase rahvusparki, t2psemalt minase randa, kus me telkisime kaks p2va. paracases on v2ga t2helepanuv22rne, kuna seal on selline v2ga p6nev asi nagu k6rb otse mere 22res. ja metsikult palju erinevaid linde on seal ka. lisaboonusena on seal isegi pingviinid (neid me kahjuks ei n2inud). ja kujutate ette- me n2gime seal pelikane ja suuri krabisid ja ylisuuuuri millimallikaid( tegelikult ma ei tea, kas see yldse on millimallikas, aga vaadake pilti ja m22rake liik). ja ookeanis saime ka ujumas k2ia. rand oli h2sti tore ja vaikne. vahepeal p2eval k2isid paar inimest, aga nemadki lahkusid varsti.



href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh9ABE2MGHLKFlOxad_TwaoHMGXsgr8MYISLu-4EiAX5dcFejPTX2VSzQsc0nR2IM4DqUjp-mQRdAsZ5CkKcfb_8ykvVkesYo6gDN6nZS3C7opfkNKENFcrKa5SfwYaT6b_XF1TBw/s1600-h/Imagen+012.jpg">
nii edasi liikusime Icasse. kuna me olime lugenud, et Ica l2hedal on yks kena oaas (mida saab n2ha ka 50solise tagakyljel) siis otsustasime sinna minna. nyyd oleme juba kolmandat p2va Huacachinas(see on selle oaasi l2hedal asuv v2ike linnake). esialgu me ei plaaninud nii pikaks j22da, kuid ma j2in haigeks ja nyyd oleme siin niisama puhanud.

eile k2isime oaasi ymber k6rbes autoga s6itmas. ja ma pean ytlema, et k6rb on nii ilus, et s6nu lihtsalt pole.


ja saime paar korda lumelauaga liivam2est alla s6ita (kuiv6rd ma ei ole ka lumelaua valitsemises just suur meister, siis s6itsin k6huli, aga tore ol ikka) aga siin ongi see kohalik sport- sandboarding. ja lapsed lasevad kelguga m2est alla. ja k6igil on v2ga tore.

t2na l2heme edasi tacnasse ja sealt juba tsiilisse, sest meie peruu viisa saab kohe-kohe l2bi.

PS! ja ma arvan, et on viimane aeg 6elda suuur 2it2h k6igile mu meganunnudele s6pradele, kes kinkisid mulle nii megatuusa seljakoti, millega ma nyyd saan ringi r2nnata.

Loomaaed

Otsustasime, et enne kui siit 2ra l2heme, peame lastega loomaaias 2ra k2ima. laup2va hommikul p2rast hommikus88ki haarasime plaza de armaselt 3 taksot ja toppisime nad lapsi t2is ning alustasime oma v2ljas6iduga.

Cusco loomaaed on v2ga v2ikene, aga lastele ikka v2ga meeldis. loomulikult tahtsid nad ahvidele banaane anda ja p2risid iga looma kohta, et kui kaua ta ikka elab.

p2rast loomaaiast v2ljumist tahtsid lapsed minna l2hedal asuvale m2nguv2ljakule. p2rast m6ningat kahtlemist otsustasime, et l2heme siis sinna ka.







tagasi plaza de armasele j6udes tahtsime adaga s88ma minna ja lapsed tahtsid meiega koos k6ndida. poole tee peal hakkasid nad meie k2est p2rima, et ega me ei tea midagi yhest inglise keele 6petajast, kes ka enne colibris t88tas. kuiv6rd me olime temaga just eile kokku saanud, siis saime k6iki r66mustada faktiga, et ta on ikka veel siin. siis hakkasid k6ik lunima, et l2heme ikka aleci juurde ka. kuna meil oli juba olnud piisavalt segane p2ev otsustasime, et l2heme siis sinna ka. kahjuks polnud teda kodus, aga lubasin, et annan alecile teada, et k6ik lapsed v2ga igatsevad tema j2rele.

seej2rel j2tsime k6igiga hyvasti ja l2ksime turule s88ma.

yhes6naga oli meil t6eliselt tore p2ev.

kyberblokk

suurep2rane ja uskumatult sympaatne!
me ei saa siin enam lugeda eesti lehti (postimeest, ekspressi), et end toimuvaga kursis hoida.
r22kimata sellest, et mail.ee- st oma kirju lugeda.


eks me siis j2tka siin k6igile venemaa kyberrynnakute tutvustamist endisest suurema hooga!