tag:blogger.com,1999:blog-365954022024-03-07T11:15:08.443-08:00perueluhedda adahttp://www.blogger.com/profile/05358285690615172430noreply@blogger.comBlogger41125tag:blogger.com,1999:blog-36595402.post-18646953174836112592007-10-08T11:11:00.001-07:002007-10-08T11:32:10.825-07:00Kui keegi peaks veel juhtuma vaatamajah, kahjuks (pärast ada äraminekut ja masso saabumist) jäi blogimine pooleli. ja nüüd on juba käes oktoober ja käin ülikoolis, aga võiks ju tegelikult sellele punkti panna. <br /><br />pärast viimase sissekande tegemist reisisime veel kuni 4. juulini, buenos-airesest kuni Iguazu koskedeni (ehk siis päris Brasiilia piirini, kus me tegime turistikaid pilte haha). jaanipäeval sõime puu otsast greipe ja üritasime priimusel viinereid grillida, olude sunnil magasime ka tänaval ja põgenesime mingi värdja eest. ma ei hakka siin pikemat juttu kirjutama ja panen mõned pildid. juba on raske sellest kirjutada. <br /><br />eestisse jõudes olin ma tegelikult kohutavalt väsinud. kaks kuud reisimist ja koduta olemist on kindlasti väärt kogemus, kuid pärast seda on suurepärane jõuda eestisse, kus on omad inimesed ja oma kindel koht olemiseks.<br /> <br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhg-xDvXFaUGy9Bd9L8EIoFXwLgJEk5gut0gyCC3Qs6EJFsMTHQyWgnpWBnMGWVNG3G5faPCkXMvlWEIHaLUmSMYUHIQxE66BLwlClCG-rONfN3gZy8tPKrX7xWHBZF9rcB3-WVFQ/s1600-h/IMG_5131.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhg-xDvXFaUGy9Bd9L8EIoFXwLgJEk5gut0gyCC3Qs6EJFsMTHQyWgnpWBnMGWVNG3G5faPCkXMvlWEIHaLUmSMYUHIQxE66BLwlClCG-rONfN3gZy8tPKrX7xWHBZF9rcB3-WVFQ/s320/IMG_5131.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5119032350248825410" /></a><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgHfIOeIUqRrxNz-lT1W7oNHHvkeAl1lF2I5FSihWMgXhxHrUQUCi4azn7Y8eC47Yjyxd7DZfy0DDXrUjR6RKyBqn-kDgmu-VfIBVvg5Lonr-qnMIX0xij-A-UyeEWTG2RJ_6wuzA/s1600-h/IMG_5135.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgHfIOeIUqRrxNz-lT1W7oNHHvkeAl1lF2I5FSihWMgXhxHrUQUCi4azn7Y8eC47Yjyxd7DZfy0DDXrUjR6RKyBqn-kDgmu-VfIBVvg5Lonr-qnMIX0xij-A-UyeEWTG2RJ_6wuzA/s320/IMG_5135.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5119033428285616738" /></a><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEizsywwZeUjqIKBvvq1DqifL0xD1Oz_9wIBh0CWS0992-fwVYpbE-z8aXKRyAC-hu7cW6NxGNvfJBPvmncZCI2AXzBLHU4zmFJzRfB8JbPjzm2XdcG-OHlMjkZNHHr-dg6V5UL74g/s1600-h/IMG_5191.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEizsywwZeUjqIKBvvq1DqifL0xD1Oz_9wIBh0CWS0992-fwVYpbE-z8aXKRyAC-hu7cW6NxGNvfJBPvmncZCI2AXzBLHU4zmFJzRfB8JbPjzm2XdcG-OHlMjkZNHHr-dg6V5UL74g/s320/IMG_5191.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5119033939386724994" /></a><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgWj2iLCAyEecqqpmWN0v8TpZyk6HGtTMlKx1DjJ3pwZ0Jf_Mcu3e7dwbJCXUSCSKnPJy40j3cWAcExk-Y99YoPr_M7PJN_Y4EgfBc_Zl-gWUdIExK1GkM7idYAHoKiFBIQguDGQw/s1600-h/IMG_5201.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgWj2iLCAyEecqqpmWN0v8TpZyk6HGtTMlKx1DjJ3pwZ0Jf_Mcu3e7dwbJCXUSCSKnPJy40j3cWAcExk-Y99YoPr_M7PJN_Y4EgfBc_Zl-gWUdIExK1GkM7idYAHoKiFBIQguDGQw/s320/IMG_5201.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5119034252919337618" /></a><br /><br />aga hetkel tartus oma korteris istudes ja lihaseid pähe tagudes on sellest nii kohutavalt imelik kirjutada. kõik see tundub just kui kauge ja ebareaalne mälestus. nüüd on minu kord istuda eestis ja lugeda näiteks aro blogi. kunagi kui ma olen suur ja tugev, siis lähen tagasi ladina-ameerikasse.hedda adahttp://www.blogger.com/profile/05358285690615172430noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-36595402.post-64512646942151425812007-06-07T13:44:00.000-07:002007-06-07T15:16:01.832-07:00argentiinas IINyydseks oleme j6udnud juba Rosariosse, see on Argentiina suuruselt kolmas linn (p2rast Buenos-Airest ja Cordobat). Aga nyyd veel natuke sellest, mis tegime enne siia j6udmist.<br /><br />K6igepealt olime veel natuke aega Tucumanis, kus oli ikka kohutavalt kylm (5 kraadi!!!). Ma saan aru kyll, et tegelikult on neil siin talv, aga kuna ma olen juba yle poole aasta elanud v2ljaspool aastaaegasid, siis ei suutnud ma seda lihtsalt uskuda. Oli nii kylm, et unistasin kogu aeg sulemantli ja fliismytsi ostmisest (6nneks suutsin ma selle tungi alla suruda). Igatahes kaasnes meil linnaga tutvumisega see, et iga natukese aja tagant p6genesime kohvikusse end yles soendama. Koos sellega avastasime ka, et siin on v2ga tavaline kohvi k6rvale anda criollosid v6i media lunasid (media luna on otset6lkes poolkuu, aga p6him6tteliselt on see sama asi, mis sarvesai. aga kas pole kena nimi?). kohv ja yks neist kahest kypsetisest on ka tyypiline argentiina hommikus88k. kuigi m6ned argentiinased on r22kinud, et hommikuks nad midagi ei s88gi, joovad ainult matet.<br /><br />Alguses j2tsid sealsed inimesed meile natuke kurja mulje. V6ib-olla oli see mulje tingitud lihtsalt sellest, et seal on inimestel oma elu elada, kiire ja palju tegemist ning seet6ttu ei viitsi kogu aeg meie vastu huvi tunda. aga juba paari p2eva p2rast hakkasid k6ik meile juba toredamatena paistma.<br /><br />tucumanist edasi l2ksime cordobasse. sinna j6udes oli t6eliseks superyllatuseks see, et ilm oli palju soojem! milline nauding on vedeleda pargipingil, lihtsalt t2naval v6i hosteli katusel. cordobas on jesuiitide rajatud argentiina vanim ylikool. ylikooli t6ttu on seal linnas v2ga palju noori. riiklikus ylikoolis k2imise eest peab argentiinlane maksma aastas 60 peesot (umbes 240 kr), st et see on praktiliselt tasuta. <br /><br />aga cordoba on v2ga ilus linn. lisaks manzana jesuiticale (jesuiitide kvartal) on seal ka v2ga palju koloniaalarhitektuuri. linna keskus on t2is jalak2ijate t2navaid ja on jalgsi liikudes m6nusalt haaratav. samas on seal ka t6eliselt suuri avenyysid, mis tekitavad tunde, et oled suurlinnas. ning lisaboonusena on seal ka ilus j6kke suubuv kanal, mille 22res jalutada on t6eline lust. ning seda me ka tegime.<br /><br />lisaks j6udsime me cordobas ka teatrisse, mis oli konkurentsitult meie parim teatrielamus siin kontinendil. p2rast saime adaga veel natuke vaielda syndmustiku yle.<br /><br />nii cordobast edasi liikusime rosariosse. ja rosario on ka ikka t6eliselt tore linn. kui me siia esimesel 88l saabusime olime kyll ysna lootusetult eksinud. nimelt oli meie suurep2rasele kaardile m2rgitud, et bussijaam asub kesklinnas, kuid tegelikult oli asjal v2ike konks. lisaks on olemas ka bussijaam, kuhu tulevad kaugbussid ja see asub hoopis kaugemal. kuid kui me bussist maha tulime, ei teadnud me sellest v2ikesest detailist veel midagi. nii me siis ekslesime ja uurisime t2navaid ja vaatasime kaarti, aga ei saanud midagi aru. kuiv6rd raskete seljakottidega keset 88d chillimine ei ole just k6ige meeldivam ega m6istlikum tegevus, siis kysisime abi. ja olime oi-oi kui yllatunud, kui saime teada, et me oleme hetkel nii kaugel, et seda kohta polegi meie kaardil. k6ndisime veel veidike edasi (kuna paari kvartali p2rast pidavat tulema m6ned hostelid) ja j6udsime yhe v2ikese poekeseni, kust otsime head ja paremat. panime oma seljakotid t2navale kylili ja pidasime pausi. poemyyja tuli meiega juttu r22kima ning natukese aja p2rat j6udis ka ta abikaasa kohale. m6lemad olid v2ga toredad inimesed, r22kisid pikalt-laialt argetiinast ja hiljem teatasid, et nii odavat hosteli nagu me otsime, arvatavasti rosariost ei leia. kuna siiski vajasime h2dasi just niiiii odavat hostelit, siis otsustasime v6tta takso ja liikuda kesklinna, kus meie raamat lubas, et asuvad m6ned odavad 88bimiskohad. loomulikult esimene hostel kuhu me j6udsime oli t2is. ning seet6ttu hakkasime t2navatel ringi vaatama, et kas kuskil paistab midagi.<br /><br />nii me siis j6udsimegi suurep2rase hotellini "Venus". helistasime kella ning varsti tuli uksele unine mees, kes vaatas meid veidike yllatunult ja teatas, et nemad ei yyri tubasid magamiseks, vaid ainult tunni kaupa. <br /><br />Nii nyyd on vist 6ige koht, et r22kida tunnihotellidest. olime neist ka enne kuulnud, kuid ma millegip2rast ei uskunud, et kesklinnas t2iesti tavaliste magamiskohtade keskel v6in ma m6ne sellise otsa komistada. tunnihotellid sellised vahvad paigad, kus sa saadki toa v6tta endale ja oma kaaslasele/partnerile tunniks v6i paariks. et kui pole armukest kuskile mujale viia, siis l2hed tunnihotelli. <br /><br />yhes6naga oli meie 88bimiskoha otsing suhteliselt vaevaline. l6puks j6udsime yhte suhteliselt ebameeldivasse hotelli, kus tagatipuks kooriti meilt r6vedalt palju raha. juba j2rgmisel p2eval uurisime v2lja, kus saab telkida ja hetkel 88bimegi 9 km kaugusel Rosariost.<br /><br />ma praegu ei hakkagi midagi pikemalt rosariost kirjutama. oleme siin veel paar p2eva ja arvatavasti, siis oskan rohkem 8elda ka. 2kki olen j2rgmisel korral ka piisavalt taibukas, et v6tta kaasa vajalikud juhtmed fotode kaamerast arvutisse liigutamiseks. et saaks juttu fotodega illustreerida.hedda adahttp://www.blogger.com/profile/05358285690615172430noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-36595402.post-51892352854282532392007-05-29T10:17:00.000-07:002007-05-29T10:41:10.704-07:00Argentiinasnii nyyd oleme me argentiinas, t2psemalt tucumanis.<br />aga enne argentiinast kirjutamist, lisaksin ma veel yhe kelmika pildi, mis me tsiilis tegime. kui see pole k6ige ajuvabam pilt meie blogis siis ma ei tea.<br />N2ETE ADA TINISTAS MU 2RA!<br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgu4daHpKyoLsm5-KoLHueQl3FUPn_kuLI3Qfnvr78-jtAR4tq5Iq55lQjWO91AKPzR334WQaAoZIca6Y-62EKoKMpeN2ml7MGK3_LM1mw4SAmxfMvHdvIGjTm5ypMG2g_jDMlJ-g/s1600-h/Imagen+002.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgu4daHpKyoLsm5-KoLHueQl3FUPn_kuLI3Qfnvr78-jtAR4tq5Iq55lQjWO91AKPzR334WQaAoZIca6Y-62EKoKMpeN2ml7MGK3_LM1mw4SAmxfMvHdvIGjTm5ypMG2g_jDMlJ-g/s320/Imagen+002.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5070034133149352210" /></a><br /><br /><br />igatahes p2rast san perdo de atacamas elamist on lausa 6nn olla argentiinas, kus me taaskord suudame endale lubada natuke mugavamat elu. kuigi siin pole p2ris nii odav nagu peruus, on siin ikkagi kordades odavam kui tsiilis. <br /><br />ja teadmiseks k6igile- siin on vein hirmus odav. hehe. juba 2-3 peeso (ehk siis 8-12 kr) eest saab osta lauaveine. tulge k6ik siia!<br /><br />esimene linn, kus me argentiinas peatusime oli salta, aga seal ei olnud v2ga palju teha ja seet6ttu otsusatsime liikuda kiiresti edasi tucumani poole, et j22ks rohkem aega suurtes linnades tsillimiseks. otsustasime, et seekord ei l2he me bussiga, vaid proovime h22letada. see l2ks meil v2ga edukalt ja 6 tunni p2rast olime juba tucumanis.<br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjFEVlqMkcAhOg2lT2kuUXpLyg-klkzRJP5VVbBdVoN7lWxYnrX2xYBqgJf0VQgBS_XqcJjaCo1W99ETLaSIvN5HQcI5mA8gbGfl8SBNhJSORd7pFmXMFBuAsua4SI1kVrv9YPkgg/s1600-h/Imagen+005.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjFEVlqMkcAhOg2lT2kuUXpLyg-klkzRJP5VVbBdVoN7lWxYnrX2xYBqgJf0VQgBS_XqcJjaCo1W99ETLaSIvN5HQcI5mA8gbGfl8SBNhJSORd7pFmXMFBuAsua4SI1kVrv9YPkgg/s320/Imagen+005.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5070039007937233186" /></a><br /><br />tucumanis on aga sygis ja vastikult kylm. aga meie arust on see t6eliselt lahe linn ikkagi ja j2tkame t2na sellega tutvumist. nyyd on mul kindad k2es ja termosega kuuma teed ka kaasas.<br /><br />yldse liiguvad siin k6ik ringi termoste ja matetassidega. bensiinijaamadest, hostelitest ja kohvikutest saab tasuta vett, et igal eluhetkel oleks v6imalik oma termost t2ita veega ja j2tkata elamisv22rset elu koos matega. me kahjuks ei ole j6udnud veel endale matetasse soetada, aga meil on see plaanis!<br /><br />nautige siis k6ik kuuma eesti suve.hedda adahttp://www.blogger.com/profile/05358285690615172430noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-36595402.post-56017304205916165772007-05-22T11:39:00.000-07:002007-05-22T12:34:00.590-07:00tsiilis tsillimaspealkiri ja allj2rgnev pilt ei saa j2tta kahtlustki, kus me oleme.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgWRz97TkDVn5MSiGMwRgOeG8FCqPDfb42_GF_IP7yRGR7P6gw5tOiYDkAgPoyIqOTPey37pu3taVkEl5dfAwDt5UB21wfZH_zQDib179Y1aIZ0l2lL5EcEl_g1IW3PAGbctbPENA/s1600-h/Imagen+006.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgWRz97TkDVn5MSiGMwRgOeG8FCqPDfb42_GF_IP7yRGR7P6gw5tOiYDkAgPoyIqOTPey37pu3taVkEl5dfAwDt5UB21wfZH_zQDib179Y1aIZ0l2lL5EcEl_g1IW3PAGbctbPENA/s320/Imagen+006.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5067458114844426402" /></a><br />Igatahes jah, oma viimasel p2eval peruus, tacnas, vastasime, et tsiilisse saab ka rongiga. see on kyll k6ige aeglasem, kuid see-eest k6ige lahedam ja k6ige odavam.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjv9e4lEDAozQ8yAhzqSwZ6uUx-Qw0mwfBky38f7R_jrIM1WjLlUzsT8Zy4Eqhc_ua2-WP7ErqtaLCn0AKa2Zz1diqHG-G12QYnCxxrXnPlGjGqBKmmCBeCr3XeafNwN39uAT917g/s1600-h/Imagen+002.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjv9e4lEDAozQ8yAhzqSwZ6uUx-Qw0mwfBky38f7R_jrIM1WjLlUzsT8Zy4Eqhc_ua2-WP7ErqtaLCn0AKa2Zz1diqHG-G12QYnCxxrXnPlGjGqBKmmCBeCr3XeafNwN39uAT917g/s320/Imagen+002.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5067467988974240002" /></a><br /><br />kui me rongist v2ljusime, siis ootas meid ees yllatus. nimelt ei teadnud kaks piiritsikki eestist mitte midagi ja kuna nende ylemus v6i keegi targem isik ei vastanud telefonile, siis saime me pool tundi oodata enne kui maale p22sesime. meid ootas ees meie eestimene linn tsiilis- arica<br /><br />aga omamoodi tuli see ootamin meile isegi kasuks. nimelt hakkas meiega r22kima tollionu patricio, kes kuuldes meie plaanist minna randa telkima leidis, et see pole kyll 6ige koht lastele 88bimiseks. igatahes l6puks andis ta meile oma aadressi ja k2skis meil p2rast raha vahetamist tema juurde minna (meil ei olnud yhtegi tsiili peesot. ja lyyrilise k6rvalep6ikena mainin, et tsiili raha on hirmus tyytu. yks dollar on 560 peesot, seega l2heb meil internetis k2imine masma umbes 500 peestot ja toidupoe arve oli ka mitu tuhat.). esialgu olime kyll natuke n6utud, et mispuhul keegi nii kena peaks olema, aga igatahes l2ksime tema juurde.<br /><br />ja meid ootas ees t6eliselt meeldiv yllatus. j2rgmised poolteist p2eva veetsime koos patricio suurep2rase perekonnaga, mis koosnes lisaks temale ja ta naisele nende kahest pojast ja tytrest ning lisaks 3 kassist ja kahest koerast. r22kimata sellest, et pereisa meid suhteliselt adopteeris (kutsus meid oma hijadeks)oli kogu perekond meie vastu v2ga s6bralik. pyhap2eval k2isime hommikul rannas. arica on t6eline surfiparadiis. rannas asus surfikool ja loomulikult oli seal v2ga palju surfajaid. <br />meie vedelesime niisama rannas ja lasime p2rast soolastel lainetel yle pea lyya.<br /><br />p2rastl6unal l2ksime koos oma asendusperekonnaga suurele perekondlikule l6unale. 6htupoolikul l2ksime natukeseks veel linna k6ndima ja siis oli aeg nii kaugel, et patricio meid bussijaama 2ra viiks. see oli t2iesti uskumatu kui armsaks see perekond meile selle lyhikese aja jooksul sai. patricio muretses terve tee bussijaamani, et kas meil on ikka k6ik asjad kaasas, saatis meid bussi ukseni ja p2rast ootas veel bussijaama nurgal, et meile veel viimast korda lehvitada. <br /><br />j2rgmisel hommikul 2rkasime juba san pedro de atacamas, mis on linn atacama k6rbes, juba argentiina piiri 22res. leidsime endale siin yhe hosteli juures telkimispaiga ja seej2rel l2ksime linna olukorraga tutvuma.<br /><br />kuigi yldiselt me siin turismituure ei praktiseeri, siis selgus, et siin on k6ikidesse huvitavatesse kohtadesse muud moodi suhteliselt v6imatu j6uda. leidsime yhe v6imaluse, mis h6lmas endas valle de la lunat ning veel natuke ymbruskonda ja j2rgmisel p2eval tatio geisrite kylastamist.<br /><br />eile 6htul k2isime siis valle de la lunas p2ikseloojangut vaatamas.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh1b3ptda58wE0Enq9ipXdGo8gA-d_0iWnik6BRDdkVh6wvzVXfAz9MVXobb5_IkoB3QE4Sv2heyScYEhh6nO0snL7d5X7_DdYIkryTko7spTL6_vqTW_jtiGQmJGpz23T_xV-rOw/s1600-h/Imagen+008.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh1b3ptda58wE0Enq9ipXdGo8gA-d_0iWnik6BRDdkVh6wvzVXfAz9MVXobb5_IkoB3QE4Sv2heyScYEhh6nO0snL7d5X7_DdYIkryTko7spTL6_vqTW_jtiGQmJGpz23T_xV-rOw/s320/Imagen+008.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5067459162816446642" /></a><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiyirzc2W7YYoZCxWYUIOMX1UAvCi2FiIaGzsz87-kPQQYq4OV0bK3amh0HtJ-1t6AIuP7VO9N-W9DMT4uwR8TF-L4xthtoWYro6KsAvAOb0V2LVzLkS1tzUbtL_xtwf1FGv_-Fcw/s1600-h/Imagen+011.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiyirzc2W7YYoZCxWYUIOMX1UAvCi2FiIaGzsz87-kPQQYq4OV0bK3amh0HtJ-1t6AIuP7VO9N-W9DMT4uwR8TF-L4xthtoWYro6KsAvAOb0V2LVzLkS1tzUbtL_xtwf1FGv_-Fcw/s320/Imagen+011.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5067466498620588274" /></a><br /><br />ja t2na hommikul t6usime kell neli, et j6uda geisriteni varahommikul, kui nad k6ige rohkem purskavad. kui me 7paiku kohale j6udsime tabas meid t6eline shokk- v2ljas oli kohutavalt kylm -5. mul polnud isegi kindaid kaasas. aga geisrid olid ikka tohutult v2gevad. olime endale varunud 4 muna, et need geisrites 2ra keeta. kahjuks kaks tykki neist kaotasime me geisri keskel asuvasse auku 2ra (sellest on mul kelmikas video ka, mida ma kahjuks kyll hetkel siia lisada ei saa, aga hiljem kindlasti n2itan, kuidas ada geisri 22res kiljub, kui muna 2ra kaob)<br /><br />mina ei kujutand yldse ette, et tegemist pole paari yksiku geisiriga, vaid tohutut hulka v2iksemaid ja suuremaid geisreid v2ga suurel maa-alal. igatahes on kogu selle ymbrus paksult auru t2is. kohutavalt lahe, ma kordan kohutavalt lahe.<br /><br />me kahekesi tormasime seal geisrite vahel ringi ja alles p2rast seda tutvusime infovoldikuga, mis teatas, et maapind on seal v2ga 6rn ja selleks, et mitte kuskile sise vajuda (vesi on seal 85 kraadi), soovitatakse geisrite 22res v2ga rahulikult liikuda. <br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi7wncCUYaThsY-2L-KySQPdQTlGEFb7H6lA6iJz6cti9hdL14hZKo3j6DhQgxptGNHevue-GAtf2MsWoliPjiVe1qxch_kP8zSR5IxZzS2UfCN2JIAq1Xozyo_UafBgiS2R6q3xg/s1600-h/Imagen+013.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi7wncCUYaThsY-2L-KySQPdQTlGEFb7H6lA6iJz6cti9hdL14hZKo3j6DhQgxptGNHevue-GAtf2MsWoliPjiVe1qxch_kP8zSR5IxZzS2UfCN2JIAq1Xozyo_UafBgiS2R6q3xg/s320/Imagen+013.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5067460709004673218" /></a><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh7PwLr1rstxGJ32WQo9FnQW_jl4AI68m690zdmXKDzrGlV3j1aJfuWWbZxOarXON-0U8K7Pl0qLwakBVxsS5O7beX3yG_ShVfjpVzy-Y11scDNynpFiFlw1pk2-wbobO8jtKK_bg/s1600-h/Imagen+020.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh7PwLr1rstxGJ32WQo9FnQW_jl4AI68m690zdmXKDzrGlV3j1aJfuWWbZxOarXON-0U8K7Pl0qLwakBVxsS5O7beX3yG_ShVfjpVzy-Y11scDNynpFiFlw1pk2-wbobO8jtKK_bg/s320/Imagen+020.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5067463191495770322" /></a><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi3MEDmB70HjT0rrxxK2HXw8MEKce_1kKBsXuj4UExGXU60L7Hk2IvqISHY5UQ0IGfE6ajkHIslOsM4jo4HOJVbLWuMkpmdScDeX6CeVH_pu-IZ3M3yJqzDwyAaoxDg4En92m_g2g/s1600-h/Imagen+017.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi3MEDmB70HjT0rrxxK2HXw8MEKce_1kKBsXuj4UExGXU60L7Hk2IvqISHY5UQ0IGfE6ajkHIslOsM4jo4HOJVbLWuMkpmdScDeX6CeVH_pu-IZ3M3yJqzDwyAaoxDg4En92m_g2g/s320/Imagen+017.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5067464278122496226" /></a><br /><br />igatahes p2rast geisrite kylastamist viidi meid veel termaalbasseinideni, kus pidavat olema v2ga soe vesi. kui meie suure hurraaga sinna sisse l2ksime (sest ma lootsin, et mu kymunud jalad sulavad yles), siis avastasime, et see pole sugugi nii soe, l6puks oli ainult kolm inimest, kes ujuma l2ksid- mina, ada ja yks brasiilia tsikk. ylej22nud seisid 22res ja p2risid, kas vesi on ikka soe. <br /><br />enne tagasitulekut k2isime me veel mudageisri juures, kus me pidime eriti ettevaatlikud olema, kuna millegip2rast on seal eriti ohtlik. <br /><br />selline on olnud meie senine elu tiilis.hedda adahttp://www.blogger.com/profile/05358285690615172430noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-36595402.post-27547449978479983262007-05-18T11:16:00.000-07:002007-05-18T12:04:46.214-07:00yoyoyonii nyyd on vahepeal toimunud hirmus palju asju ja blogi pole yldse j6udnud midagi kirjutada.<br /><br />aga esiteks. k6ige t2htsam: oleme lahkunud cuscost ja alustasime oma suuuuuurt reisi. pakkisime 9ndal kella kolmeni 88sel ja juba veerand kuus pidime t6usma, et j6uda oma hirmraskete pakkidega lennujaama. mina isiklikult kyll kartsin, et meid lihtsalt ei lasta meie kottidega lennukisse. kui panime mu seljakoti kaalule ja see oli vaid veidi yle kahekymne kilo, siis langes kivi sydamelt (6nneks k2sipagasit ei kaalutud :D ). l6ime selle peale kohe plaksu ja isegi lennujaamamehel oli hea meel, et ta kellelegi nii hea tuju oli saanud tekitada. <br /><br />limasse j6udsime veidike unistena. tundsime end nagu kaks maakat, kes esimest korda linna on j6udnud. vaatasime k6rgeid majasid suurte silmadega ja yle mitme kuu yhte kaubanduskeskust n2hes olin isegi 6nnelik. ja kultuurihuvilised nagu me oleme t2histasime suurlinna j6udmist sellega, et l2ksime kohe esimesel 6htul kinno 2mblikmeest vaatama. <br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiBWPX15XBULiA3RpqdVfa-CFWjngRRSYP_71J_DmLqt-uZr2HsiQOB82p03HCdWC14GirixiUcJjlfGUl06P6ME4EBIFc6nALr4oWVC4CYaLCrUm2H_vIHfJX_TxnqRYlcHEaS5g/s1600-h/Imagen+001.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiBWPX15XBULiA3RpqdVfa-CFWjngRRSYP_71J_DmLqt-uZr2HsiQOB82p03HCdWC14GirixiUcJjlfGUl06P6ME4EBIFc6nALr4oWVC4CYaLCrUm2H_vIHfJX_TxnqRYlcHEaS5g/s320/Imagen+001.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5065967022458339314" /></a>id <br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjcb1920SzK4UWN8RitIMhuXB0gxvTorkjT0aXeBykAjr54-nacYzsybuI5XvsJKsCFXgHCE7t29qJGsamaTS1fwjT6unybYxXSsgM8V2ftsel6TrEDfg6prYHQhTlx0ddhHQjbRQ/s1600-h/Imagen+003.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjcb1920SzK4UWN8RitIMhuXB0gxvTorkjT0aXeBykAjr54-nacYzsybuI5XvsJKsCFXgHCE7t29qJGsamaTS1fwjT6unybYxXSsgM8V2ftsel6TrEDfg6prYHQhTlx0ddhHQjbRQ/s320/Imagen+003.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5065967902926635026" /></a><br />nagu vist k6ik v6ivad aru saada oli yle pika aja suures linnas olemine meie jaoks v2ga tore vaheldus. kolasime kaks p2eva ringi mirafloreses ja kaks p2eva kesklinnas. k2isime kunstimuuseumis ja kirikus ja katakombides ja vedelesime niisama parkides ja kohvikutes ka. linn on nii tohutult suur (9. miljonit inimest), et meie saime sellest kyll vaevalt aimu. kuid ega ohtlikemastesse linnaosadesse ei roniks ma ka siis kui seal pikemalt elaks. <br /><br />nii kuna meie reisiplaan on tihe ja tahame palju j6uda, siis 14nda hommikul s6itslime edasi piscosse. jah. see linn kannab sama nime vahva alkohoolse joogiga, mis siin v2ga populaarne on. ning kuigi yks turismisonu yritas meile selgitada, et pisco on v2ga tore linn, kus saab juua pisco sourit ja teha muudki p6nevat, otsustasime me siiski edasi liikuda paracase rahvusparki, t2psemalt minase randa, kus me telkisime kaks p2va. paracases on v2ga t2helepanuv22rne, kuna seal on selline v2ga p6nev asi nagu k6rb otse mere 22res. ja metsikult palju erinevaid linde on seal ka. lisaboonusena on seal isegi pingviinid (neid me kahjuks ei n2inud). ja kujutate ette- me n2gime seal pelikane ja suuri krabisid ja ylisuuuuri millimallikaid( tegelikult ma ei tea, kas see yldse on millimallikas, aga vaadake pilti ja m22rake liik). ja ookeanis saime ka ujumas k2ia. rand oli h2sti tore ja vaikne. vahepeal p2eval k2isid paar inimest, aga nemadki lahkusid varsti. <br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg_vtNJccDhQR7SpdSdsAk_kXz8pEcAoIttADqWgI4gOrxffJdEu_YnmW32EEbGGGCgakRAiCbpZ6mAYwBe9iGeHOU81km94jiCKo2ZtTT-H8b741dlR5saas5DlGL6aaRouww-xA/s1600-h/Imagen+004.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg_vtNJccDhQR7SpdSdsAk_kXz8pEcAoIttADqWgI4gOrxffJdEu_YnmW32EEbGGGCgakRAiCbpZ6mAYwBe9iGeHOU81km94jiCKo2ZtTT-H8b741dlR5saas5DlGL6aaRouww-xA/s320/Imagen+004.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5065970003165642786" /></a><br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjf9IUU-PFyqeta6fxaVJYTD9gVG7F6GXBa6cdzSbAorba11wajtqC_nNyj7GfrlQmFkWaLSbvCLPkHxMdUdW6X17QT8tWmNYLwmUZF7z5c_PsHvuaLCnMZ3PvbInhpP7B9qyPL_w/s1600-h/Imagen+005.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjf9IUU-PFyqeta6fxaVJYTD9gVG7F6GXBa6cdzSbAorba11wajtqC_nNyj7GfrlQmFkWaLSbvCLPkHxMdUdW6X17QT8tWmNYLwmUZF7z5c_PsHvuaLCnMZ3PvbInhpP7B9qyPL_w/s320/Imagen+005.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5065970363942895666" /></a><br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgESLV8rLYkU24Xg870mYOsyzF4FmtHv5m_dX4hTgwDd0WlIpjXIHMKvaJXmZygsfEqNGzR5rawDw2Bgi-NpcwRoo0MmW0cJSeQmsVLb5WK5iNXR3dqQj_spnPFwaOikR1L9bV6_g/s1600-h/Imagen+006.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgESLV8rLYkU24Xg870mYOsyzF4FmtHv5m_dX4hTgwDd0WlIpjXIHMKvaJXmZygsfEqNGzR5rawDw2Bgi-NpcwRoo0MmW0cJSeQmsVLb5WK5iNXR3dqQj_spnPFwaOikR1L9bV6_g/s320/Imagen+006.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5065971815641841730" /></a><br /><a <br />href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh9ABE2MGHLKFlOxad_TwaoHMGXsgr8MYISLu-4EiAX5dcFejPTX2VSzQsc0nR2IM4DqUjp-mQRdAsZ5CkKcfb_8ykvVkesYo6gDN6nZS3C7opfkNKENFcrKa5SfwYaT6b_XF1TBw/s1600-h/Imagen+012.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh9ABE2MGHLKFlOxad_TwaoHMGXsgr8MYISLu-4EiAX5dcFejPTX2VSzQsc0nR2IM4DqUjp-mQRdAsZ5CkKcfb_8ykvVkesYo6gDN6nZS3C7opfkNKENFcrKa5SfwYaT6b_XF1TBw/s320/Imagen+012.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5065972043275108434" /></a><br />nii edasi liikusime Icasse. kuna me olime lugenud, et Ica l2hedal on yks kena oaas (mida saab n2ha ka 50solise tagakyljel) siis otsustasime sinna minna. nyyd oleme juba kolmandat p2va Huacachinas(see on selle oaasi l2hedal asuv v2ike linnake). esialgu me ei plaaninud nii pikaks j22da, kuid ma j2in haigeks ja nyyd oleme siin niisama puhanud.<br /><br />eile k2isime oaasi ymber k6rbes autoga s6itmas. ja ma pean ytlema, et k6rb on nii ilus, et s6nu lihtsalt pole.<br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj156IJvIFpXnTwTrumASxR5F-f4Gq4a0erBAxRVIIxs46Pb88aS93MwWDG5abwMp_kMpecMFSg_ejD1QkhJ8aLpUb0yNy9t6LG3Po9HzrusHRC_J_S45OsjhC2BjrD-99abY3b3Q/s1600-h/Imagen+009.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj156IJvIFpXnTwTrumASxR5F-f4Gq4a0erBAxRVIIxs46Pb88aS93MwWDG5abwMp_kMpecMFSg_ejD1QkhJ8aLpUb0yNy9t6LG3Po9HzrusHRC_J_S45OsjhC2BjrD-99abY3b3Q/s320/Imagen+009.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5065972468476870754" /></a><br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhwjXMtt6voYk5puShOBEKnHv5u9FJSOsVQN6hbRqn0ZRwl9mZLK05UrB9lrtTc0NuiesjlRNHZ-m3zy_1CmoJ4j9RnrUMZ9YWauvhkwktov_UTR_5Vuqadv2rQ1chleKuoaWvrLQ/s1600-h/Imagen+010.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhwjXMtt6voYk5puShOBEKnHv5u9FJSOsVQN6hbRqn0ZRwl9mZLK05UrB9lrtTc0NuiesjlRNHZ-m3zy_1CmoJ4j9RnrUMZ9YWauvhkwktov_UTR_5Vuqadv2rQ1chleKuoaWvrLQ/s320/Imagen+010.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5065972816369221746" /></a> <br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEghBXGc7z-WLw8rPigVDK1bnXi0O3PqLlhiRBG8xZ5KYoz1co3sBq6XeaFBqVl3ASMRSUVHPFeAcJpNOo1jRHqtdYra7tE5T6LGken2aZ0y-bQr1ee0MOAgHz-OjS21m-I-H_H41w/s1600-h/Imagen+011.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEghBXGc7z-WLw8rPigVDK1bnXi0O3PqLlhiRBG8xZ5KYoz1co3sBq6XeaFBqVl3ASMRSUVHPFeAcJpNOo1jRHqtdYra7tE5T6LGken2aZ0y-bQr1ee0MOAgHz-OjS21m-I-H_H41w/s320/Imagen+011.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5065973731197255810" /></a>ja saime paar korda lumelauaga liivam2est alla s6ita (kuiv6rd ma ei ole ka lumelaua valitsemises just suur meister, siis s6itsin k6huli, aga tore ol ikka) aga siin ongi see kohalik sport- sandboarding. ja lapsed lasevad kelguga m2est alla. ja k6igil on v2ga tore. <br /><br />t2na l2heme edasi tacnasse ja sealt juba tsiilisse, sest meie peruu viisa saab kohe-kohe l2bi.<br /><br />PS! ja ma arvan, et on viimane aeg 6elda suuur 2it2h k6igile mu meganunnudele s6pradele, kes kinkisid mulle nii megatuusa seljakoti, millega ma nyyd saan ringi r2nnata.<br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEheHFcxncsJxcy6rRIZ5llny8FfHpAKcOiaWdJ1-DEfZbbrsadZbKcNHy0ZdMi2ZlRxS6SjoeKJJBjLH-HdNT_kuqIdx91dJuIe9AQHIJeQ9a_ZNe5pe3m1OH0O9L9Vh4foII6YuQ/s1600-h/Imagen+014.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEheHFcxncsJxcy6rRIZ5llny8FfHpAKcOiaWdJ1-DEfZbbrsadZbKcNHy0ZdMi2ZlRxS6SjoeKJJBjLH-HdNT_kuqIdx91dJuIe9AQHIJeQ9a_ZNe5pe3m1OH0O9L9Vh4foII6YuQ/s320/Imagen+014.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5065974220823527570" /></a>hedda adahttp://www.blogger.com/profile/05358285690615172430noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-36595402.post-288060186805170542007-05-06T10:46:00.000-07:002007-05-06T11:10:10.546-07:00LoomaaedOtsustasime, et enne kui siit 2ra l2heme, peame lastega loomaaias 2ra k2ima. laup2va hommikul p2rast hommikus88ki haarasime plaza de armaselt 3 taksot ja toppisime nad lapsi t2is ning alustasime oma v2ljas6iduga.<br /><br />Cusco loomaaed on v2ga v2ikene, aga lastele ikka v2ga meeldis. loomulikult tahtsid nad ahvidele banaane anda ja p2risid iga looma kohta, et kui kaua ta ikka elab.<br /><br />p2rast loomaaiast v2ljumist tahtsid lapsed minna l2hedal asuvale m2nguv2ljakule. p2rast m6ningat kahtlemist otsustasime, et l2heme siis sinna ka. <br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjglarRSjTB814KHlZ5mWdLPr3wwHHlRvJpJkwVpEMxPV7bNrVNV2s5w0bY_bQcSBRDPBO3gGJcPzSdQjRga7sG_aoJXNt1kf6CIRKR4s0oun6TmGXnE6lD-M_HTRs-ruYhyoIMDg/s1600-h/Imagen+002.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjglarRSjTB814KHlZ5mWdLPr3wwHHlRvJpJkwVpEMxPV7bNrVNV2s5w0bY_bQcSBRDPBO3gGJcPzSdQjRga7sG_aoJXNt1kf6CIRKR4s0oun6TmGXnE6lD-M_HTRs-ruYhyoIMDg/s320/Imagen+002.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5061506503312620242" /></a><br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhylatH40yWRh97YTFyHVV-h5GN1T0F-y5Ynh6MMELUR-Tz8Gc4yYV9XQaBfZGJXpj_gp-2D2eLUEcmNcxzob9w70DH9JHmJtu0fU-FFOQX9IoiQgcZQ9O-EXppIV83xroq8aQ2EQ/s1600-h/Imagen+008.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhylatH40yWRh97YTFyHVV-h5GN1T0F-y5Ynh6MMELUR-Tz8Gc4yYV9XQaBfZGJXpj_gp-2D2eLUEcmNcxzob9w70DH9JHmJtu0fU-FFOQX9IoiQgcZQ9O-EXppIV83xroq8aQ2EQ/s320/Imagen+008.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5061506997233859298" /></a><br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgY3Gg6A7PbZ3Jd8Jh0sLP_8OWAL_iEPsayPVjsUkQy-cLfMBASwZwW-1qTI5eQUp0f_CuBemLBro2uVPAXfGn6epR5begOXjwhyUdLxJxRvYj1fJ_AlbyufI_6AMd-yELTvP228A/s1600-h/Imagen+030.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgY3Gg6A7PbZ3Jd8Jh0sLP_8OWAL_iEPsayPVjsUkQy-cLfMBASwZwW-1qTI5eQUp0f_CuBemLBro2uVPAXfGn6epR5begOXjwhyUdLxJxRvYj1fJ_AlbyufI_6AMd-yELTvP228A/s320/Imagen+030.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5061507942126664450" /></a><br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgIQ0-TepRoWBY8KJ8oSLrSskJCIj55fSOzC-sOutwsC6KndztfsvGy89RicPwBPBsHKwemuRnyPEkVp5_H-9689PFZI55xaajeXuYXMVUkqsWeOUPzRcAdE7BrrBSTmGoly1Ba9w/s1600-h/Imagen+020.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgIQ0-TepRoWBY8KJ8oSLrSskJCIj55fSOzC-sOutwsC6KndztfsvGy89RicPwBPBsHKwemuRnyPEkVp5_H-9689PFZI55xaajeXuYXMVUkqsWeOUPzRcAdE7BrrBSTmGoly1Ba9w/s320/Imagen+020.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5061507551284640498" /></a><br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgFuwkCHjvQz_H2bgpoaZY_lOjMHCh8aWVRfiPrBKZUPgnyhueTE55Eh_jpsTaDi8q24kKZhAgZiA3WKTTgxCqFNbHdY_Oud_nKfBjm8R83lk-K5EyZm2HB8_4c38R6rtsPO5DFBA/s1600-h/Imagen+033.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgFuwkCHjvQz_H2bgpoaZY_lOjMHCh8aWVRfiPrBKZUPgnyhueTE55Eh_jpsTaDi8q24kKZhAgZiA3WKTTgxCqFNbHdY_Oud_nKfBjm8R83lk-K5EyZm2HB8_4c38R6rtsPO5DFBA/s320/Imagen+033.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5061508384508295954" /></a><br /><br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhViUItQHmXnUpeKrAOt7dCGqXX2K6NOVblnhzLQDELesR_vZJaCP8auJETD0dzvhfa3Q7HxJo1QDf3CPiahZRTNASIaNZCMiL6EFOrHE7SdRwMk8Aqufhj1fAc6SIOg-yh589nuQ/s1600-h/Imagen+042.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhViUItQHmXnUpeKrAOt7dCGqXX2K6NOVblnhzLQDELesR_vZJaCP8auJETD0dzvhfa3Q7HxJo1QDf3CPiahZRTNASIaNZCMiL6EFOrHE7SdRwMk8Aqufhj1fAc6SIOg-yh589nuQ/s320/Imagen+042.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5061509535559531298" /></a><br />tagasi plaza de armasele j6udes tahtsime adaga s88ma minna ja lapsed tahtsid meiega koos k6ndida. poole tee peal hakkasid nad meie k2est p2rima, et ega me ei tea midagi yhest inglise keele 6petajast, kes ka enne colibris t88tas. kuiv6rd me olime temaga just eile kokku saanud, siis saime k6iki r66mustada faktiga, et ta on ikka veel siin. siis hakkasid k6ik lunima, et l2heme ikka aleci juurde ka. kuna meil oli juba olnud piisavalt segane p2ev otsustasime, et l2heme siis sinna ka. kahjuks polnud teda kodus, aga lubasin, et annan alecile teada, et k6ik lapsed v2ga igatsevad tema j2rele.<br /><br />seej2rel j2tsime k6igiga hyvasti ja l2ksime turule s88ma.<br /><br />yhes6naga oli meil t6eliselt tore p2ev.hedda adahttp://www.blogger.com/profile/05358285690615172430noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-36595402.post-91951082439295821572007-05-03T09:37:00.000-07:002007-05-03T09:42:01.395-07:00kyberblokksuurep2rane ja uskumatult sympaatne!<br />me ei saa siin enam lugeda eesti lehti (postimeest, ekspressi), et end toimuvaga kursis hoida.<br />r22kimata sellest, et mail.ee- st oma kirju lugeda.<br /><br /><br />eks me siis j2tka siin k6igile venemaa kyberrynnakute tutvustamist endisest suurema hooga!hedda adahttp://www.blogger.com/profile/05358285690615172430noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-36595402.post-56926838008638003512007-04-25T10:35:00.000-07:002007-04-25T12:12:36.121-07:00tänavadkuivõrd siin saab tänavalt osta täiesti müstilisi asju, siis mõtlesin, et pean mõned nendest asajdest ka fotodele jäädvustama. kahjuks osutusid inimesed, keda ma heatahtlikult pildistada soovisin, selle suhtes mõnevõrra vaenulikeks. kui ma olin haaranud oma fotoka pöörasid nad mulle selja ja väljendasid oma viha ka verbaalselt. õnneks oli mul kaasas kaks suurepärast turvajat ja mõned pildid sain siiski tehtud, kuivõrd ma üritasin teha neid võimalikult salaja, on mõned küll päris kummaliste nurkade alt tehtud, aga mis seal ikka.<br /><br />et mida siis saab tänavalt osta?<br />alustaksin ühe oma lemmikuga- tordiputka. meie tänaval on üks selline vahva putka, kus müükase ainult erinevaid torte. lähed näitad näpuga ja saad viilu torti. üldse mul on tunne, et kohalikud on tordihullud, sest lisaks todriputkale on olemas ka spetsiaalsed poed, kust saab osta neoonvärvides hiiglaslikke torte. <br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj8b1zqlq54GRukK5llT8ZYQlW7SGgCz1F3HXLeC5R0msArHQwLIfx6RElSR79eaey8rvHR_e45QAYaHZ1HbEougwoRJ3q4xNacbUJBEZOp3wSEdjvEd_1ikyqoJaVmxHVOVXL1eg/s1600-h/IMG_4468.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj8b1zqlq54GRukK5llT8ZYQlW7SGgCz1F3HXLeC5R0msArHQwLIfx6RElSR79eaey8rvHR_e45QAYaHZ1HbEougwoRJ3q4xNacbUJBEZOp3wSEdjvEd_1ikyqoJaVmxHVOVXL1eg/s320/IMG_4468.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5057424351646136882" /></a><br />siis on veel tänaval hästi palju putkasid, kus sortiment on mõnevõrra laiem. ehk siis meie mõistes tavalised putkad. aga igal õhtul veeretatakse need tänavalt ära. kuhu? ma ei tea, igatahes ilmuvad ja kaovad nad igal päeval uuesti.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiGxW7HfBXGhcik5blwx3w21sRpthvr2-aW2WxOykBVNpfndT_WwpCJn7Y1nFnB4918RLQxZV3tyvTKQ3L4M-3dCj8M7RyJ2J9003_-BhIMWBXdj_VgE5eMxhjogx6h-LoGHSiSYA/s1600-h/IMG_4471.JPG"><img style="float:right; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiGxW7HfBXGhcik5blwx3w21sRpthvr2-aW2WxOykBVNpfndT_WwpCJn7Y1nFnB4918RLQxZV3tyvTKQ3L4M-3dCj8M7RyJ2J9003_-BhIMWBXdj_VgE5eMxhjogx6h-LoGHSiSYA/s320/IMG_4471.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5057425502697372226" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />lisaks käivad tänavatel ringi tädid, kes müüvad enda küpsetatud pirukaid, mille nimeks siin on empanadas. neid on saadaval nii liha kui ka juustuga. <br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEizbpkr__8FF2eaZcoCYJ9cho5cRJ5Pvi1rZh7kDtyswxO3yzM0PWo87QotDiq18VIvbIzN0tGL9ES1x9WOmwAyxHtcQT5dhm9_JIKAPPkHIPYmfsyPXUI4hASvZGFNt_4jXu-c9Q/s1600-h/IMG_4253.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEizbpkr__8FF2eaZcoCYJ9cho5cRJ5Pvi1rZh7kDtyswxO3yzM0PWo87QotDiq18VIvbIzN0tGL9ES1x9WOmwAyxHtcQT5dhm9_JIKAPPkHIPYmfsyPXUI4hASvZGFNt_4jXu-c9Q/s320/IMG_4253.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5057426726763051602" /></a><br /><br />osad tädid müüvad tamale- väikesed maisikäkid, mis on mässitud kenasti lehe sisse ning need on saadaval magusatena ja soolastena. ning loomulikult on siin võimalik praktiliselt igalt poolt osta keedetud maisi juustuga.<br /><br />igal õhtul ilmuvad tänavale ka lihagrillijad. nende käest saab osta grillitud südant või lihtsalt kanaliha koos kartuliga. alguses me ka sõime seda, kuna kogu tänav on täis head lõhna(ning meil oli kõht väga tühi) ning tegelikult maitseb ka liha hästi, kuid korduvate toidumürgituste tulemusena oleme me sellest siiski loobunud. <br /><br />ning loomulikult saab tänavalt osta kõikvõimalikke vilju. tänaval liiguvad ringi aiakärudega inimesed, kelle käest saab osta apelsine, chirimoyat, tunat, ananassi jne <br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh4bRBRmMLhyphenhyphenrldIET125reLv241UU-sA90HAIWUJ_2GyrPD5WbV3LFgWPR7JiCaJNE6UGrnwrrzOrFYxQusvTOWiY2aYrF1EOTGya7n_eH6ScC-TtaPJr-05WsyTDhxC3Gs4yXag/s1600-h/IMG_4509.JPG"><img style="float:right; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh4bRBRmMLhyphenhyphenrldIET125reLv241UU-sA90HAIWUJ_2GyrPD5WbV3LFgWPR7JiCaJNE6UGrnwrrzOrFYxQusvTOWiY2aYrF1EOTGya7n_eH6ScC-TtaPJr-05WsyTDhxC3Gs4yXag/s320/IMG_4509.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5057435058999605922" /></a><br /><br />lisaks puuvilja täis ajakärudele on ka neid, mis on täidetud ahjus küptsetatud banaanide ja magusate kartulitega.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgnna3xugkAATTGSC-c_QXWM0LKwneizSfWi_uP7bJ8N1c16TOTqhDetYaNgEH9egKXvpJsuLnIJwcbM2j96wAMYAsPiTL2mFhhSS_247pSaepu5j24PnsPk0O0EKJ0YYbD5FEY0A/s1600-h/IMG_4484.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgnna3xugkAATTGSC-c_QXWM0LKwneizSfWi_uP7bJ8N1c16TOTqhDetYaNgEH9egKXvpJsuLnIJwcbM2j96wAMYAsPiTL2mFhhSS_247pSaepu5j24PnsPk0O0EKJ0YYbD5FEY0A/s320/IMG_4484.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5057428367440558690" /></a> <br /><br />magusatest asjadest saab lisaks jäätisele osta tarretisi, mis on reeglina kaetud mingi vahuga.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhfoDTRGssE1VYRCgJabQMoiIqZ777mI7122u0rqO8ar6gwr4dhAVBJac2Cx_h4S2128-3pOLdsz8BADqkmUcQryccx43QgGCmtJuOh7DCGVOdjk0kbRCxTxvT6WIH_JmsqVk93oQ/s1600-h/IMG_4486.JPG"><img style="float:right; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhfoDTRGssE1VYRCgJabQMoiIqZ777mI7122u0rqO8ar6gwr4dhAVBJac2Cx_h4S2128-3pOLdsz8BADqkmUcQryccx43QgGCmtJuOh7DCGVOdjk0kbRCxTxvT6WIH_JmsqVk93oQ/s320/IMG_4486.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5057429874974079602" /></a><br /><br />lisaks esineb ka inimesi, kes müüvad munasid, teepakke vms, aga need millest kirjutasin, on siin kõige tüüpilisemad.<br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />liigume edasi muude kaupade ja teenuste juurde.<br /><br />üks müstilisemaid asju on see, et siin müüakse tänaval nööri ja see pole mitte üks hulluke, vaid ma olen seda mitmel korral seda näinud. 5 meetrit maksab üks sol. kuid miks ma peaksin tahtma tänavalt valget nööri osta jääb mulle suureks mõistatuseks. <br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgGtVfDOVg6_gRyMS6b6idDT_yiTVd2Tc4bJXhHQagDEtggvgAWNWdL3naB2Qv8euIzxFOBjy76P6TQB4GLJ0Xkup9hcBsDdIKqtDweVPRa2zaBuzbhTs5uMg4S0LNNvf8R7bXw-w/s1600-h/IMG_4510.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgGtVfDOVg6_gRyMS6b6idDT_yiTVd2Tc4bJXhHQagDEtggvgAWNWdL3naB2Qv8euIzxFOBjy76P6TQB4GLJ0Xkup9hcBsDdIKqtDweVPRa2zaBuzbhTs5uMg4S0LNNvf8R7bXw-w/s320/IMG_4510.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5057431399687469698" /></a><br /><br />lisaks on siin pastaka- ja kärbsepiitsamüüjaid. meie tänaval on kogu aeg ka lapsed, kes müüvad WC-paberit või laime. <br /><br />kõik kohad on üldiselt täis lapsi, kes tahavad saapaid viksida. kui ma ületan plaza de armast teatatakse mulle iga päev, et mu saapad on nii räpased, et mind ei lasta klubisse sisse. ning nii ma vestlen nendega iga päev oma saabaste teemal. kuid viksida pole ma oma jalanõusid lasknud. kuigi kohalike jaoks on see normaalne, siis mul oleks liiga ebameeldiv lasta mõnel lapsel 1 soli eest mu kingi läikima lüüa. <br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEieN592Najmi27Wl5CKKj-NfU-huu7aHlcQZJFsdYFSGEywonVVMk1do3OHgxmPCZgo6gKhh5g1NXEIAboq0eGbc3LkCLRMhsNE6_7oUA5-ytguB21w9vhnJmeNa8zd0nFImAgBkA/s1600-h/IMG_4216.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEieN592Najmi27Wl5CKKj-NfU-huu7aHlcQZJFsdYFSGEywonVVMk1do3OHgxmPCZgo6gKhh5g1NXEIAboq0eGbc3LkCLRMhsNE6_7oUA5-ytguB21w9vhnJmeNa8zd0nFImAgBkA/s320/IMG_4216.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5057437494246062786" /></a><br /><br /><br />ning lõpetuseks veel kaks suurepärast teenust. nimelt on võimalik end tänaval kaaluda, selle jaoks istuvad tänaval inimesed kaaludega<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjXQlOKyW5RXFf4TH9Cs-udpyYPmXbxBliYt9KPX-T1qmqeL4NHixjbqS4I9N5ZLy5XVZidnIcZAGhrGO98xVtf8Qi8Fw5mAZokkmntW2zvu6L8fp9zB_RNrRLSwa3kc3oF5hbZVQ/s1600-h/IMG_4505.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjXQlOKyW5RXFf4TH9Cs-udpyYPmXbxBliYt9KPX-T1qmqeL4NHixjbqS4I9N5ZLy5XVZidnIcZAGhrGO98xVtf8Qi8Fw5mAZokkmntW2zvu6L8fp9zB_RNrRLSwa3kc3oF5hbZVQ/s320/IMG_4505.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5057433641660398226" /></a><br /> <br />ja kõikjal tänavanurkadel on inimesed, kes lakkamatult karjuvad läbikõikava häälega: LLLLAAMAAAAADAAAAAAASSSSS!!!!!!! (eks siis kõned). nende külge on kettidega kinnitatud mobiilid ja kui soovid kellelegi helistada, siis lähed ja ütled oma numbri, tema valib selle ja siis saad enda käsutusse telefoni. põhimõtteliselt nagu telefoniputka, ainult et inimene peab selleks terve oma päeva raiskama, et karjuda llamadas.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiCnA1w9r6lho6qWCfGynlqNgHV74JRuARUBQ9wehfQwOZPKT68ekjJ0KrpKvcPDMMN5D4w60FGwJZac7d_xKRcYKEzl2CE7N_suqKcO7mVs1NUgj-fK5HPK-AqOBm0BIJnxpHdFg/s1600-h/IMG_4496.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiCnA1w9r6lho6qWCfGynlqNgHV74JRuARUBQ9wehfQwOZPKT68ekjJ0KrpKvcPDMMN5D4w60FGwJZac7d_xKRcYKEzl2CE7N_suqKcO7mVs1NUgj-fK5HPK-AqOBm0BIJnxpHdFg/s320/IMG_4496.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5057435999597443762" /></a><br /><br />alguses tunduvad paljud nendest teenustest naljakate või tobedatena. kuid järjest rohkem ajab mõte, et üks inimene peab terve päeva istuma kaaluga tänaval või müüma valget nööri, mind lihtsalt masendusse. tohutu hulk inimesi, kes tegelevad päevad läbi mõttetustega. lisaks on paljud nendest veel alles lapsed.hedda adahttp://www.blogger.com/profile/05358285690615172430noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-36595402.post-21122700567860012042007-04-22T15:07:00.001-07:002007-04-22T15:07:40.523-07:00inkamehedma tunnen, et enne kui me siit linnast lahkume, ma lihtsalt pean tegeme sissekande siinsetest meestest. eriti kuna cuscos kohtab selliseid toredaid seltsimehi, kelle koondnimeks on bricherod. nii et kes on brichero?<br /><br />brichero on mees, kes elatub sellest, et landib ära piisavalt rikka gringo. reeglina teevad nad enda äraelatamiseks käsitööd, mida tänaval müüvad. kuid see on siiski vaid n.-ö. põuaperioodiks. <br /><br />kuidas tunda ära brichero?<br />meie kogenud silm juba ei peta :D ma loodan.<br />igatahes iseloomustab kõige paremini bricherode välimust see, et nad püüavad paista võimalikult eksootilistena, st mõjuda tõelise inkana vms. reeglina on nad kõhnad (käsitöö ei elata just liiga hästi ära), kannavad siinseid tüüpilisi triibulisi pükse ja kõikvõimalikke kohalikke ehteid. bricherod, kes üritavad mõjuda päris indiaanlastena on reeglina pikkade mustade juuste ja igasuguste sulgedega ehetega (ma ei pea siinkohal silmas indiaanipealiku sulgedest peakatet) <br /><br />kui olla blond (või vähemalt heleda välimusega) ei ole bricherodega tutvumine just väga keeruline. tasub minna mõnele peole või lihtsalt vanalinnas ringi jalutada. kui tuleb juttu puhuma mõni eelnevalt kirjeldatud välimusega tüüp ning kutusub su näiteks salsat tantsima, siis võid kindel olla, et tegemist on bricheroga. mõned üritavad leida ühist jututeemat, küsivad huvide ja plaanide jne kohta. <br /><br />meie kuulsime esimest korda bricherodest oma hispaania keele õpetaja käest, kes meid nende eest hoiatas ja andis ühte teksti lugeda. ning tõesti pole just harvad juhud, kus sellised tüübid meid tüütama tulevad. seega tegemist ei ole mingi linnalegendiga.<br /><br />ja veel. bricherosid võib liigitada ka selle kaudu, et mida nad täpselt tahavad. mõned bricherod (kes on minu jaoks küll pigem lihtsalt vargad) sokutavad ööklubis või peol jooki mingit ainet, nende eesmärgiks on sind lihtsalt paljaks röövida. kuid hoopis stiilipuhtamad on need, kelle eesmärgiks on pikaajaline suhe. nimelt on nad veendunud, et oma ainulaadse sharmi ja vaba käitumisega nillivad nad ära ja teevad õnnelikuks iga naise. seega peavad nad õiglaseks tasuks oma töö (õnnetunde tekitamine vms) eest seda, et naine peab neid üleval. paljude lõppeesmärgiks on see, et gringo ta oma maale kaasa kutsuks. kuna siinsetel inimestel on ettekujutus, et euroopas ja USAs on kõik rikkad ja õnnelikud, oleks see just kui igavese õnne saavutamine. <br /><br />nagu eelnevalt mainisin oleme ka meie kohtunud nende suurepäraste meestega. Kord pidin mina põgenema Panama seljataha maniakk-brichero eest, kes mulle salsat tahtis õpetada ja teinekord pidin mina päästma Ada, kellega taheti filosoofiast rääkida (kas pole selleks sobivamat kohta kui pidu?).<br /><br /><br />ja kas tekkib küsmus, et kuidas neid üldse õnnestub kedagi leida? ma täpselt ei oska seda fenomeni seletada, aga ma tean, et õnnestub. sest kui minna Ukukusesse tantsima, siis on üpris tavaline vaatepilt, et inkamees keerutab salsarütmides mõnda õnnejoovastuses turisti. ning tänaval kohtab selliseioid paarikesi väga palju. igatahes ma loodan, et kõik eestlased, kes peruusse tulevad juhtuvad seda lookest lugema ja ei lange nende ohvriks. hoidke Eesti lippu kõrgel. <br /><br />me oleme adaga juba korduvalt mõelnud, et me oleme vist muutunud juba liiga kriitilisteks, sest iga kord kui me näeme mõnda kohalikku meest, kes on koos mõne heledama naisega, temebeldame me ta bricheroks. aga mis teha. <br /><br />PS. me ei oska ikka veel salsat tantsida ja ilmselt ei kavatse ka õppida:Dhedda adahttp://www.blogger.com/profile/05358285690615172430noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-36595402.post-37515249069379351772007-04-09T06:42:00.000-07:002007-04-09T08:50:51.299-07:00Lihavõttekruiisnii. kuna möödunud nädalavahetus on siin riigis suur püha ja saab palju vabasid päevi otsustasime meie seda targalt ära kasutada ja selvas ära käia. Sihtpunktiks valisime Puerto Maldonado, see linn asub üpris Boliivia piiri ääres ning seda peetakse heaks alguspunktiks, kui plaaniks on dzunglisse minna.<br /><br />Ostsime endale bussipiletid (arvestades kelmikaid seikluseid Arequipa bussidega uurisime me seekord päris pikalt enne kui piletid ära ostsime) ja meile öeldi, et <br />bussisõit kestab 18 h ning ka õhtusöök on sisse arvestatud. Teisipäeva pärastlõunal kui me bussijaama jõudsime selgus, et bussi pole veel ees. Loomulikult öeldi meile, et buss kohe-kohe tuleb, arvatavasti jääb kuskil 10 minutit hiljaks. Nii me siis istusime ja ootasime, loomulikult läks buss välja 1,5 tundi hiljem. Vahetevahel on mul tunne, et suhtun sellistesse vahejuhtumitesse juba stoilise rahuga.<br /><br />Igatahes hakkasime me lõpuks liikuma, mis oli juba iseenest väga positiivne. Olime umbes poolteist tundi sõitnud, kui buss jäi Urkoses pidama. Meile teatati, et nüüd ongi see koht, kus kõigil on võimalik minna kohvikusse õhtustama. Me olime parasjagu üllatunud, kuna arvasime, et cena incluido tähendab ikka seda, et piletihinna sees on ka õhtusöök, mis antakse kõigile sõitjatele bussis, mitte ei tehta lisapeatust. Aga mis seal ikka. Pärast pooletunnist pausi hakkasime liikuma.<br /><br />Kahjuks läheb siin juba kuskil kell 6 nii pimedaks, et aknast väga palju välja ei näinud. Tee Cuscost Puero maldonadosse langeb ligi 3000 meetrit ning seega oleks pidanud olema näha väga selget kliima muutumist. <br /><br />Igatahes kuskil hommikul ärkasin ma selle peale, et buss jäi seisma. Mu seljataga olevad tädikesed lõugasid, et nad on nälga suremas ja tormasid bussist välja. Loomulikult eeldasin, et tegemist on järjekordse söögipeatusega. Üritasin ignoreerida seda ebameeldivat fakti ja taaskord magama jääda, lootuses ärgata Puerto Maldonados ja seal hommikustada. Kahjuks märkasin mõne aja pärast, et oleme juba tunni paigal seisnud. Läksime bussist välja asja uurima. Selgus, et toimunud oli teevaring ja meie buss pole ainuke, mis seisab. Terve kamp mehi kaevas teed lahti. Ülejäänud einestasid. <br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg0_CPfmMQN3_9JjmBmXbpQoe7VehT2fdGg35CyX_X_ZGPls4Zba7kdfYOx9dEb-UFkluzZ1A9FeH0jFm83rvgPdbIIywUyg_npZRWqH5V4BcKbJG4DfvBhljIhzzrl9zeF9WU4kQ/s1600-h/IMG_4290.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg0_CPfmMQN3_9JjmBmXbpQoe7VehT2fdGg35CyX_X_ZGPls4Zba7kdfYOx9dEb-UFkluzZ1A9FeH0jFm83rvgPdbIIywUyg_npZRWqH5V4BcKbJG4DfvBhljIhzzrl9zeF9WU4kQ/s320/IMG_4290.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5051427919385171730" /></a><br />Umbes pooleteise tunni pärast said bussid taas liikuma hakata, kuid kuna tee oli väga sopane ja halvasti läbitav, siis pidid reisijad sellest kohast ise läbi minema ja alles päras bussidesse ronima. Kuivõrd mul olid kaasas ainult ühed jalanõud ja oli selge, et kui ma nendega sinna sopaauku roniksin, oleksid mul vähemalt terve selle päeva jalad läbimärjad ja sopased, siis võtsin ma tennised jalast ja hakkasin palajajalu minema. Märkasin, et sellise tegumoega tekitasin ma kohalikele (olime ainukesed turistid kolme bussi peale) väga palju nalja, muudkui vaatasid mu jalgu ja itsitasid (kuigi ka neist olid paljud end paljajalu võtnud). Igatahes jõudsin ma õnnelikult bussi ja lootsin, et nüüd jätkub reis ilma suuremate takistusteta. See oli aga täiesti naiivne lootus! olime kuskil viis minutit sõitnud, kui buss peatus taas ja kõik välja läksid. Selgus, et ees on järjekordne teevaring. Aye. Seekord olid kohal ka kopad ja kiirabiauto. Vaikselt oli meile hakanud kohale jõudma, et tee on mõnevõrra ohtlik. Istusime siis mäenõlvale, koos kõigi teiste sõitjatega, tegime endale võileiba ja jälgisime põnevusega kopa tegevust. Iga kord kui mõni suurem kivi kaljult alla veeres hüüatasid kõik koos: ooohhhh!!!. Täis värk ma ütlen.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_IPMb99YZXUjhGfyBUxbTEQeewhcs8NSYMtnDUwacE9WyvWn3g4XQmjZaQdV6JsYED1nGVDCn3UECguV2AmUO56Gp2xAue0WSWbUjaUMGafDweum-Q05cfOEYtaP46TqWMLHDKA/s1600-h/IMG_4294.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_IPMb99YZXUjhGfyBUxbTEQeewhcs8NSYMtnDUwacE9WyvWn3g4XQmjZaQdV6JsYED1nGVDCn3UECguV2AmUO56Gp2xAue0WSWbUjaUMGafDweum-Q05cfOEYtaP46TqWMLHDKA/s320/IMG_4294.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5051429753336207138" /></a><br />Ma ei hakka pikemalt peatuma muudel põnevatel bussisõidunüanssidel (et adal läksid kõrvad lukku jne). Igatahes jõudsime me 18 tunni asemel kohale 26ga. Ja me olime väga väsinud ja väga näljased, kui me Puerto Maldonadosse saabusime. Võtsime mototakso ja kihutasime kesklinna, sealt edasi hosteli ja sealt kiiresti reisibüroose lennupileteid tagasitulekuks ostma. Alles pärast seda olulist toimingut läksime sööma.<br /><br />Järgmisel päeval hakkasime otsima võimalusi, kuidas dzunglisse minna. Olukord muutus pinevaks, kui saime aru, et kuna on vaba päev, siis tõepoolest on kõik kohad kinni. Kuna tegemist on looduspargiga, siis peab sissepääsuks ostma endame mingi loa (20 dollarit päeva kohta). Lõpuks leidsime ühe giidi, kes oli rõõmsalt valmis koos meiega dzunglisse tulema, kuid küsis selle eest soolast hinda. Me teatasime talle, et tore küll, kuid nii palju raha meil ei ole. Lõpuks jõudsime kokkuleppele, et ta üritab leida veel turiste, et saaks kokku suurma grupi. Pidime uuesti kohtuma kell 2 Plaza de Armasel.<br /><br />Meie aga otsustasime, et kasutame vahepealset aega kasulikult ära ja läheme tsekime olukorda ka sadamas. Seal tuli meiega rääkima paadimees, kes ei teadnud suurt mitte millestki. Õnnekombel oli seal ka üks paar Limast, kes samamoodi otsis võimalust ilma giidita ringi vaatamiseks. Otsustasime neljapeale paadi üürida ja sõita kohalike külla, mis pidi olema 2 tunni kaugusel. Rääkisime paadimehele ka, et sooviksime kuskile ööseks jääda. <br /><br />Nii umbes pooleteise tunni pärast randusime ja paadimees väitis, et tegemist on turistidele mõeldud ööbimiskohaga. Läksime olukorda uurima. Kuid oohoo üllatust. Tegemist oli hoopis metsloomade hooldamiseks mõeldud keskusega, kus töötasid vabatahtlikud. Tutvusime keskuse peamehe Fernandoga, kes uuris, et mis plaanid meil siis ka edasiseks on. Teatasime, et plaane eriti ei ole, lihtsalt hullult tahaks dzunglit näha, aga giidi palgata ka ei saa, sest raha ei ole. See talle vist päris meeldis, igatahes pakkus ta välja võimaluse, et võime seal ööbida (kuigi muidu ei lubata kunagi kellelgi peale vabatahtlikute sinna ööseks jääda). Leppisime kokku, et käime ära selles kohalike külas (Palma Realis), kuhu teel olime ja tagasitulles läheme keskusesse.<br /><br />Väga õnnelikult jätkasime oma paadisõitu Plama Reali poole. Nagu kõik liiklusvahendid oli ka paat, millega sõitsime kergelt katki ning seeõttu liikusime väga aeglaselt. <br /><br />Palma Real on äärmiselt vaene kohalike külake. Ma ei oska midagi väga asjalikku siinkohal küll öelda, kuid kokkuvõttes jättis see nukra mulje. Sealsed inimesed on hüljanud (või vähemalt üritavad seda kõigest hingest teha) oma kultuuri ning ilmselt sotsiaalabi toel on nad jäänud nö rippuma tänapäevase lääneliku kultuuri ja traditsioonilise vahele. Kindlasti utoopiline oodata, et näen banaanilehtedesse riietatud ja maalingutega hõimukest (seda ma ei oodanud), kuid midagi natuke positiivsemat oleks sellegipoolest lootnud näha. Oma kultuuri väärtustamist ning püüdu seda hoida.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhqMXEFK4FIvaFFxTYOvnWt3Y7rlhNN0hSsl20KDE5ohnfIswUwu74JFPaMRVGFn-OZqJnFHaNwuJAXftcZocEnXJ40ejzYje0Bh22bTebK0DfXAN3D4k6DEzEi_w4bz88xqahA4A/s1600-h/IMG_4326.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhqMXEFK4FIvaFFxTYOvnWt3Y7rlhNN0hSsl20KDE5ohnfIswUwu74JFPaMRVGFn-OZqJnFHaNwuJAXftcZocEnXJ40ejzYje0Bh22bTebK0DfXAN3D4k6DEzEi_w4bz88xqahA4A/s320/IMG_4326.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5051437578766620466" /></a><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgUo3EIzAS0-2nwWRgKVYNmtNzalw086TUb06YAuWS7NflsDHJE-iqCotAyJ8cV5z8-pHhH-WgySE1blPbwzWtUk5PZ906M12WKLLY1pOT6wWzT4wgbu6vm2Q4lkiD17OHRGl6a2A/s1600-h/IMG_4330.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgUo3EIzAS0-2nwWRgKVYNmtNzalw086TUb06YAuWS7NflsDHJE-iqCotAyJ8cV5z8-pHhH-WgySE1blPbwzWtUk5PZ906M12WKLLY1pOT6wWzT4wgbu6vm2Q4lkiD17OHRGl6a2A/s320/IMG_4330.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5051440606718564162" /></a><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgl_34VyeRrsVznbnC3J8uwp9-5jHZNPrcAZn67syRdvQhJjR5vY2L46GU11FsZcUXry00Y7CVkUKoUm5d8DJ09BD5dTVnSb-wb-z9mVnRKomYJpysHssADnLMhx61pOPgtHAiy-g/s1600-h/IMG_4347.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgl_34VyeRrsVznbnC3J8uwp9-5jHZNPrcAZn67syRdvQhJjR5vY2L46GU11FsZcUXry00Y7CVkUKoUm5d8DJ09BD5dTVnSb-wb-z9mVnRKomYJpysHssADnLMhx61pOPgtHAiy-g/s320/IMG_4347.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5051442646828029778" /></a><br />Kuna hakkas juba hämarduma hakkasime liikuma tagasi Puerto Maldonado suunas. tavaliselt võtaks teekond vastuvoolu umbes 4 tundi, katkise paadiga võttis see märkimisväärselt rohkem. Ning kui me jõudsime tagasi keskusesse, kus ööbima pidime, oli kell juba pool kümme ning oli kottpime. Saime magama ühte majja, mille ehitamine oli ilmselt alles pooleli. Kuid kuna meil olid madratsid ja sääskede eest kaistsvad seinad ümber olime superõnnelikud. <br /><br />Järgmisel hommikul ärkasime kell kaheksa, kuulsime kuidas papagoid karjusid hola. Sõime hommikust ning Fernando teatas meile, et ta tütar näitab meile veidike keskust ja räägib täpsemalt, millega nad tegelevad ning õhtupoole viiakse meid lindude vaatlemiseks ehitatud platvormile. <br /><br />Nagu selgus Fernando tütre jutust oli keskus loodud metsloomade hooldamiseks, kes on inimtegevuse tõttu kannatada saanud. Kas siis olnud kellegi koduloomaks ja saanud väärkohtlemise osaliseks või kui jahtides tapetakse kutsikate ema, siis hooldatakse keskuses kutsikaid kuni nad on valmis taas looduses iseseisvat elu alustama. <br />Hetkel on seal väga palju erinevaid linde, tapiir, erinevaid ahve, kaks jaaguari jne.<br />Lisaks on keskusel ka n-ö aiamaa, mille eesmärgiks on näidata kohalikele, et ainsaks põlluharimisvormiks sealses piirkonnas ei ole uute alade põldudeks põletamine, mis kahjuks praegu on väga tavaline. Kokkuvõttes on see ettevõtmine lihtsalt fantastiline. Me olime Fernandost ja ta ettevõtmisest täiesti vaimustuses. <br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_sbTk5xbOci1BRFM0skhgY-0DSl046c4JAnBUmISeP00co-q9Sd2XQryMj0ejoEAQvs08E4X5yga7_LUO-TLEgiDnEC4PzHW8Lwm2dqcpfxRKLrYrccluLfUN7htl2qyM1Eq-RQ/s1600-h/IMG_4369.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_sbTk5xbOci1BRFM0skhgY-0DSl046c4JAnBUmISeP00co-q9Sd2XQryMj0ejoEAQvs08E4X5yga7_LUO-TLEgiDnEC4PzHW8Lwm2dqcpfxRKLrYrccluLfUN7htl2qyM1Eq-RQ/s320/IMG_4369.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5051445889528338274" /></a><br /><br />Hetkel kasvatatakse seal ka lilli, mida igal nädalal Puerto Maldonados müüakse. Kuid kui mõni kohalik peaks hakkama ise tegelema lillede kasvatamise ja müügiga on nad kohe valmis turu vabastama , et kohalikel õnnestuks oma kaup maha müüa. Idee ei ole raha teenida, vaid näidata erinevaid võimalusi toimetulekuks.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi_QC6tB_iqrng4s6o_8RfT6oZ0l0myElXUDbzb08hnatBagU9ePnjjk3g0oIii4FGxpcY_42sFksKOxofHmG2ANdS0DKrygJQqaMfq7T-hFiPAr2zkVrQZUBmWMW1A8Sg6Hmd7Og/s1600-h/IMG_4386.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi_QC6tB_iqrng4s6o_8RfT6oZ0l0myElXUDbzb08hnatBagU9ePnjjk3g0oIii4FGxpcY_42sFksKOxofHmG2ANdS0DKrygJQqaMfq7T-hFiPAr2zkVrQZUBmWMW1A8Sg6Hmd7Og/s320/IMG_4386.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5051448165861005170" /></a><br />Õhtul läksime kolama sõna otseses mõttes puude latvadesse, kuna vaateplatvotmile viib ripsild, mis asub ligi 50 m kõrgusel.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgIeSXnooHfjqhVcUxS9jvhJNJImKNUG0mdgwbdiE6O0Q4PB5uuAfFgUt8VD1AS3Es9iIEAEodQwHmL__Ay6A_vqH-Y-mnvpiJC4ww2PWQs9W9NvH3AiVgVOMe35UiC4LcuXAsvcQ/s1600-h/IMG_4420.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgIeSXnooHfjqhVcUxS9jvhJNJImKNUG0mdgwbdiE6O0Q4PB5uuAfFgUt8VD1AS3Es9iIEAEodQwHmL__Ay6A_vqH-Y-mnvpiJC4ww2PWQs9W9NvH3AiVgVOMe35UiC4LcuXAsvcQ/s320/IMG_4420.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5051449750703937410" /></a><br /><br />Tagasitulles läksime jõkke ujuma ja olime taaskord lihtsalt õnnelikud.<br /><br />Õhtul lamasime võrkkiikedes ja rääkisime pikemalt Fernandoga tema tööst ja üldisest olukorrast selvas. <br /><br />Järgmisel hommikul sõitsime juba kell 7 koos teiste vabatahtlikutega tagasi Puerto Maldonadeosse. Käisime seal turul ja veetsime kohutavalt laisa päeva, kuna sellises palavuses on raske midagi teha. Õhtupoole läksime ujuma ja tagasitulles hääletasime ühe toredale kohalike noorte autole. Puerto Maldonado ise on võrdlemisi uus linn ja erilisi vaatamisväärsuseid seal kahjuks ei ole. <br /><br />Pühapäeval oligi juba aeg tagasi tulla. meile polnud ikka veel kohale jõudnud see tohutut õnn, et seekord ei peagi me 26 tundi bussis loksuma, vaid saame poole tunniga Cuscosse. <br /><br />Lennukist maastiku kiiret muutumist vaadata oli samuti eriti tuus. Tegelikult on mul väga hea meel, et me sõitisme sinna bussiga, kuna nii reisivad siin kohalikud ja see aitab palju paremini mõsta, kui kaguel me tegelikult käisime. Lennukis jõudsime vaevalt maha istuda, kui juba pidime väljuma.<br /><br />Sellised olid meie lihavõtted.hedda adahttp://www.blogger.com/profile/05358285690615172430noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-36595402.post-26113102189514976102007-04-03T07:00:00.000-07:002007-04-03T07:38:45.493-07:00Señor de los TembloresEile läksin täiesti pahaaimamatult tööle, Plaza de Armasele jõudes märkasin, et sinna on kogunenud märkimisväärselt palju rahvast. Tööl teatati mulle, et Cuscos on traditsioonikohaselt püha nädala esimene päev Señor de los Tembloresile pühendatud ja selle puhul toimub protsessioon. <br /><br />Keskus pandi poolteist tundi varem kinni ja kõik pidid minema väljakule toimuvat jälgima. Kuigi tegemist on suure väljakuga, oli inimesi seal nii palju, et raske oli liikuda. Paljudel inimestel olid käes ristid, mis olid enamasti erinevatest taimedest punutud. Trügisin ja sain endale suhteliselt soodsa positsiooni katedraali lähedal.<br />Aegajalt löödi kiriku kellasid ning varsti hakkasin kuulma, et läheneb muusika. Varsti nägin juba, kuidas kanti suurt Kristuse kuju risti. Kirikukellad hakkasid järjest tihedamini lööma. <br /><br />Olin veidike hirmul, kuna väljakul oli tohutult palju politseinikke ja mitu tuletõrjeautot. <br /><br />Aga varsti hakkas kuju liikuma kiriku ees olevatest treppidest ülesse, kirikukellad lõid ja millegipärast hakkasid ka tuletõrjeautode signaalid tööle. Kuju jõudis katedraali ukseni ja praktiliselt kõik inimesed, kes väljakul olid, langesid põlvili. Seejärel avanesid katedraali uksed ning uste kõrval olevad inimesed hakkasid kuju poole loopima punaseid õielehti (lille nimi el ñucchu), kuju kanti uksest sisse ning seejärel suleti taas katedraali uksed.<br /><br />Kuna olin sinna sattunud endalegi üllatuslikult, siis kahjuks ühtegi pilti ma teha ei saanud. <br /><br />Nimetus Señor de los Temblores (Señor-isand, isa; temblores-värinad) tuleb sellest, et legendikohaselt olevat 1650. aastal maavärin lakanud, kuid tema kuju kirikust välja toodi. Tegelikkuses on tegu Kristuse kujuga, mille Hispaania kuningas Cuscole kinkis (kahjuks originaalkuju varastati 1980ndatel ja nüüd on tegemist koopiaga).hedda adahttp://www.blogger.com/profile/05358285690615172430noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-36595402.post-59139991859297669322007-04-03T06:26:00.001-07:002007-04-03T06:59:03.842-07:00meeleavaldusSel nädalavahetusel käisime koos oma keskuse inimestega laste ekspluateerimise ja väärkohtlemise vastasel meeleavaldusel. <br /><br />Kuna meie keskus sa lisatoetust ja lastele pakutakse nüüd laupäeviti hommikusööki,siis pidid kõik kogunema kell 8, et süüa ning seejärel kell 9 minna Plaza San Franciscole. Aga loomulikult -hora peruano (peruu aeg, siin kasutavad kõik seda väljendit ja jäävad rahumeelselt vähemalt poolt tundi hiljaks). Plaza San Franciscole jõuti kell 10. Seal läks veel natuke aega, kuid siis algas marss. <br /><br />Tegemist oli korraliku meeleavaldusega- kohale oli tulnud päris palju lapsi, lisaks väike muusikute seltskond (trummid, pasunad jne), kes suutsid tekitada päris kõva muusikat. Ning lisaks olid kohal veel 5 karkudel käivat ja kostümeeritud tüüpi, kes jagasid teeääres olijatele(inimesi oli päris palju) flaiereid. Kogu meeleavaldust turvas politsei. Kokku võttis Plaza San Franciscolt Plaza Tupac Amarule minemine ligi poolteist tundi. <br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://bp1.blogger.com/_W1k1N1Y9U2w/RhJZL_wucJI/AAAAAAAAAK8/mQB9__03vAA/s1600-h/IMG_4221.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="http://bp1.blogger.com/_W1k1N1Y9U2w/RhJZL_wucJI/AAAAAAAAAK8/mQB9__03vAA/s320/IMG_4221.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5049196194864984210" /></a><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://bp2.blogger.com/_W1k1N1Y9U2w/RhJbBPwucKI/AAAAAAAAALE/9En1ftN38WY/s1600-h/IMG_4232.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="http://bp2.blogger.com/_W1k1N1Y9U2w/RhJbBPwucKI/AAAAAAAAALE/9En1ftN38WY/s320/IMG_4232.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5049198209204646050" /></a><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://bp3.blogger.com/_W1k1N1Y9U2w/RhJbqfwucLI/AAAAAAAAALM/VDlBbuYaDR0/s1600-h/IMG_4242.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="http://bp3.blogger.com/_W1k1N1Y9U2w/RhJbqfwucLI/AAAAAAAAALM/VDlBbuYaDR0/s320/IMG_4242.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5049198917874249906" /></a><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://bp2.blogger.com/_W1k1N1Y9U2w/RhJb_PwucMI/AAAAAAAAALU/pdL5LEUoAhE/s1600-h/IMG_4243.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="http://bp2.blogger.com/_W1k1N1Y9U2w/RhJb_PwucMI/AAAAAAAAALU/pdL5LEUoAhE/s320/IMG_4243.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5049199274356535490" /></a><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjmLt6acUfBB2ZdTfC1xDFgH8KV4eYBZMdtVdHIvFmIC0xvDl838v8GhyphenhyphenMcrNq4tsqbPQ7Vh3EJSIn8awXYqsKuEcl-NCyJ71p6VQUFwvI5os8Jp-oVou0Qb7wMVOdWR5si6CchiQ/s1600-h/IMG_4258.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjmLt6acUfBB2ZdTfC1xDFgH8KV4eYBZMdtVdHIvFmIC0xvDl838v8GhyphenhyphenMcrNq4tsqbPQ7Vh3EJSIn8awXYqsKuEcl-NCyJ71p6VQUFwvI5os8Jp-oVou0Qb7wMVOdWR5si6CchiQ/s320/IMG_4258.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5049200842019598546" /></a>hedda adahttp://www.blogger.com/profile/05358285690615172430noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-36595402.post-66528222074502002572007-03-28T06:52:00.000-07:002007-03-28T08:33:58.918-07:00Bussid rokivadEnne kui ma alustan oma järgmist sissekannet pean tegema väikest seletustööd :D nimelt kuigi blogist võib jääda mulje nagu me reisiksime kogu aeg(mida kahtlusatavad meie sõbrad), siis tegelikult käime me ikka iga päev tööl ka. vot. meil on seal terve posu väga toredaid tüüpe, kellega teeme käsitööd, mängime erinevaid mänge(paljud poisid on suured malefännid) ja aeg-ajalt läheme kirikuesisele väljakule, et seal nendega jalkat mängida. sellised on meie argipäevad. <br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh6l887WXS4Alk736KoKtFRkeq7YWNi0zo9d9jQG_p_B_dnIvhyMG6Ga1aA2GFSqci5FNEiWYeVfYHcEcgL7h7NKZOucXezaWkXlfTfZP2pyzdDdmU7aM5sfwjsloicO3N2nn7YqA/s1600-h/IMG_3866.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh6l887WXS4Alk736KoKtFRkeq7YWNi0zo9d9jQG_p_B_dnIvhyMG6Ga1aA2GFSqci5FNEiWYeVfYHcEcgL7h7NKZOucXezaWkXlfTfZP2pyzdDdmU7aM5sfwjsloicO3N2nn7YqA/s320/IMG_3866.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5046998769337266306" /></a><br /><br /><br />seekord läks küll nii, et palusime end töölt natuke varem vabaks ja läksime juba neljapäeva õhtul Arequipasse, et saakisme veel natuke koos olla Ada ema ja õega.<br /><br />Niisis neljapäeva õhtul kell 8 hakkas meie buss liikuma Arequipa poole. olime kuskil tunni liikunud, kui buss jäi teeäärdee seisma. natuke aega ootasid kõik rahulikult, siis aga hakati üritama välja pääseda, kuid selgus, et uks on lukku pandud (siin peab väljumiseks minema läbi bussi eesosas asuva kabiini, mis on reisijatele mõeldud osast uksega eraldatud). ma ei saa üldse aru, kuidas on võimalik, et reisijad bussi lukustatakse? ma ei usu, et ohuolukorras keegi esimese asjana seda ust avama jookseks. igatahes natukese aja pärast meile siiski tehti see uks lahti. meie lootsime ,et nüüd keegi vähemalt seletab, mis toimub või nii. üks naine oli väga raevukas ja teatas, et tal on õigused ja ta teab oma õiguseid ja ta nõuab, et telekas pandaks uuesti käima. päris huvitav nõudmine arvestades seda, et olime juba 20 min teeääres seisnud ja keegi polnud sõnagi toimuva kohta öelnud. (lisaks tuli telekast film, mis rääkis kurjast blondiinist, kes vahetas oma keha ühe mehega ära vms)<br /><br />selle peale ronisime ka meie adaga bussist välja ja küsisime bussijuhilt, et mis toimub. tema teatas, et buss on katki ja hakkas uurima, et kas meil on väga kiire Arequipasse jõudmisega, et kui meil ei ole, siis asendusbuss tuleb hommikul ja siis me saaksime ka ju lõpuks soovitud sihtpunkti. kuna me ei soovinud just liigselt veeta seda ööd seisvad bussis, siis võtsime oma asjad ja asusime teeäärde koos teiste reisijatega, et pääseda mõnda möödasõitvasse bussi. ning kui üks buss peatus läks tõeliseks trügimiseks, õnnekombel õnnestus ka meil bussi pääseda ja pärast tunniajast pausi jätkus meie reis Arequipa poole. Sõit kulges väga kenasti kuni kuskil kell 5 hommikul käis kõva pauk ja kuskilt hakkas suitsu tulema. Hurraa taaskord buss katki ja taaskord olid reisijad bussi lukustatud. kui lõpuks välja saime nägime, et kumm oli katki läinud ja nüüd tegeleti selle vahetamisega. heakene küll varsti sai see kumm vahetatud ja buss hakkas väga aeglaselt taas liikuma. õnneks ei olnud Arequipani enam palju maad jäänud. <br /><br />Kuskil seitsmepaiku olime me hoolimata kõigist takistustest lõpuks kohal.<br /><br />Arequipa on Cuscost ligi poole suurem linn (750 000 elanikku) ning on tuntud põhiliselt uhke koloniaalarhitektuuri poolest. Lisaks asub Arequipa oluliselt madalamal kui Cusco ning seetõttu on sealne kliima märkimisväärselt soojem. <br /><br />Aga jah liikusime kesklinna ja otsustasime Plaza de Armasel võtta ühed kohvid. Selline vaade avanes meike kohviku rõdult.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgoKkoCGILGSLXiOy3u_r7ajfrjMMcOh2idtjVYmQWPPHZ1g8L1bk5JKsBpGTx18UVSXuVlD89HkBkd00nxAOyWoq9cPtjX3pTJTrEPukSgETfErCv3NrD_gmM220G0zC24um8h8Q/s1600-h/IMG_4050.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgoKkoCGILGSLXiOy3u_r7ajfrjMMcOh2idtjVYmQWPPHZ1g8L1bk5JKsBpGTx18UVSXuVlD89HkBkd00nxAOyWoq9cPtjX3pTJTrEPukSgETfErCv3NrD_gmM220G0zC24um8h8Q/s320/IMG_4050.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5046982259482980370" /></a><br /><br />Pärast seda otsisime võimalikult odava hosteli, panime oma asjad ära ja hakkasime linnaga tutvuma. <br /><br />Linnas asub ka väga uhke Santa Catalina klooster, mis pärineb 16. sajandist. Kuivõrd see klooster oli mõeldud rikastest perekondadest pärit naistele (reeglina perekonna teine tütar) ja klooster nõudis kingitusi, siis on toad päris uhked ja kloostris on märkimisväärne kunstikogu. See klooster on oma põhiplaanilt täiesti müstiline. Tohutul arvul tubasid, platsikesi ja saale nii et me lausa muretsesime vaeste nunnade pärast, et kuidas nad sinna ära ei eksi. See oli tegelikult nagu väike linnake. Igatahes veestime me seal tubli paar tundi, pärast mida olime päris väsinud.<br />See klooster tegutseb ka tänapäeva ja hetkel on seal 30 nunna. <br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjg4P018_J3AgRfTxP4GjM_PThzkCOVkCLy-hL8CeWGqN64rxP2dQkk7_-7VNU8PWwDEd6lklAebcgAe6NYFv514ZQJBP-WUiejS5WHo0geHsmbVho6cDm5_h_3hISQw9hniFD4ug/s1600-h/IMG_4084.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjg4P018_J3AgRfTxP4GjM_PThzkCOVkCLy-hL8CeWGqN64rxP2dQkk7_-7VNU8PWwDEd6lklAebcgAe6NYFv514ZQJBP-WUiejS5WHo0geHsmbVho6cDm5_h_3hISQw9hniFD4ug/s320/IMG_4084.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5046986361176748066" /></a><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh_fg7wZplSVd8mPEGQKglgSkac-CfOvlU7GSXDyVEN1Pa-J210NphUnb-xNOyg8EgumJ38Xs-jWkJ7arcFc0hCzMU8JJroqgatsIkFmND_Xwffm7eaNShhFwH79OWc3K5diQqvOQ/s1600-h/IMG_4103.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh_fg7wZplSVd8mPEGQKglgSkac-CfOvlU7GSXDyVEN1Pa-J210NphUnb-xNOyg8EgumJ38Xs-jWkJ7arcFc0hCzMU8JJroqgatsIkFmND_Xwffm7eaNShhFwH79OWc3K5diQqvOQ/s320/IMG_4103.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5046988414171115570" /></a><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgC4ciQDW2Fy_JU-zOXbaFTbC1saQZiLg8szupfbJN0q-5q1JozmVHKkPrNh-AGdN_e7C9owm7YfMzH-TT5we4IzP259HvGSjfuFjjA0qUB_bE-3OfiSKPgDkgH4Jm_fIL0qz6jrg/s1600-h/IMG_4106.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgC4ciQDW2Fy_JU-zOXbaFTbC1saQZiLg8szupfbJN0q-5q1JozmVHKkPrNh-AGdN_e7C9owm7YfMzH-TT5we4IzP259HvGSjfuFjjA0qUB_bE-3OfiSKPgDkgH4Jm_fIL0qz6jrg/s320/IMG_4106.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5046989140020588610" /></a><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi9nJHJRB0sWDDfFYCvNAA4tPqIKhMKZlGivcZMFhu0ls_sLrQliX-kCGteNaArMimvVwx_-JWDwaR2Ubp1oc8sIu6QojAH-7L_YvIzMpM0PzRvXpOJtoCXmdM6jMdtRfotFQYf4Q/s1600-h/IMG_4141.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi9nJHJRB0sWDDfFYCvNAA4tPqIKhMKZlGivcZMFhu0ls_sLrQliX-kCGteNaArMimvVwx_-JWDwaR2Ubp1oc8sIu6QojAH-7L_YvIzMpM0PzRvXpOJtoCXmdM6jMdtRfotFQYf4Q/s320/IMG_4141.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5046990149337903186" /></a><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh6ktrRQlLsENfLzpZMbaGrKdgtPjKen26kY1oAlYZl0wITcumOTBoaU0HMev5_bupSEQCvipcnMbjrhvZjnniptOztrsE1Rg_1wNODigkBbcRYH7C6qJfvlt0wE2M6DK3Rjapvbg/s1600-h/IMG_4147.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh6ktrRQlLsENfLzpZMbaGrKdgtPjKen26kY1oAlYZl0wITcumOTBoaU0HMev5_bupSEQCvipcnMbjrhvZjnniptOztrsE1Rg_1wNODigkBbcRYH7C6qJfvlt0wE2M6DK3Rjapvbg/s320/IMG_4147.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5046990913842081890" /></a><br /><br /><br />Pärast väikest puhkust jätkasime linnapeal kolamist ning läksime ka turule. Kuivõrd olime öösel maganud bussis läksime väga varakult magama.<br /><br />Järgmisel päeval otsustasime minna linnast välja piknikule. Olime lugenud ühest vanast veskist, mille juures olevat väga kena einestada. HAkkasime siis vastavalt instruktsioonidele minema, kuid hehe eksisime ära! Jõudsime endalegi üllatusena hoopis lagedatele kiviväljadele. <br />Lõpuks ekslesime veel natuke edasi ja leidsime siiski veidike rohelisema koha, einestasime seal ja hakkasime tagasi liikuma. Ning oh seda üllatust kui avastasime, et veski oli enam-vähem selles kohas, kust me oma matka alustasime.<br /><br />Ning õhtul tuligi see kurb hetk, kus meie jäime Arequipasse ja Ada ema ja õde suundusid edasi Pisco poole. <br /><br />Järgmine päev, mis me Adaga kahekesi veetsime oli tõeliselt laisk. Kõmpisime mööda linna ringi ja vedelesime pargis. <br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgxjMI8EflZoDbTTbB9ewj1B41p6rPPa79SxOGC2Xns_Jt4XQfMxIgS3yl2KjO8Xa97UbQj1x4i_N_2Z5KEafnpcIQoM7hSGgcO1shPAH_y1B96KHH7bpHTsCL3J5Nefl6xBxCQlg/s1600-h/IMG_4187.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgxjMI8EflZoDbTTbB9ewj1B41p6rPPa79SxOGC2Xns_Jt4XQfMxIgS3yl2KjO8Xa97UbQj1x4i_N_2Z5KEafnpcIQoM7hSGgcO1shPAH_y1B96KHH7bpHTsCL3J5Nefl6xBxCQlg/s320/IMG_4187.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5046992030533578866" /></a><br /><br /><br />Õhtul hakkasime tagasi Cusco poole sõitma. ja arvake ära, kas buss läks katki või buss läks katki? nojah. ma enam ei tea, kuidas me siin bussifirmat peaksime valima. ilmselt eriti vahet ei ole, sest kõik bussid lihtsalt lähevad katki.hedda adahttp://www.blogger.com/profile/05358285690615172430noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-36595402.post-6464331089664731732007-03-20T19:45:00.000-07:002007-03-21T10:12:48.210-07:00matkKoos vaheaja algusega lendasid meile külla Ada ema ja õde ning loomulikult otsustasime aega raiskamata nendega koos ette võtta ühe korraliku reisi.<br /><br />Laupäeva hommikul tõusime vara, et jõuaksime enne pimedaks minemist võimalikult palju kohti külastada (siin läheb pimedaks kuskil kell 6).<br /><br />Esialgu sõitsime Chincherosse, mis on eelkõige tuntud seal peetava turu poolest, kahjuks olime me seal laupäeval (turg on pühapäeval) ning seetõttu me seda külastada ei saanud. Küll aga nägime inkade ruinaseid. Põnevad selle poolest, et inkade pühakoja peale on ehitatud koloniaalstiilis kirik, kuid vundamendi juurest on veel näha hoopis teises stiilis alusmüüri. Lisaks olid seal ka suured terrasspõllud ning üüratud kivid, millesse olid uuristatud toolid.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjdRCzgdkCi33UNwszYJSUHDaGhxuer2kiJ6BMQxRFXv76xeWUauFcKNphCLhq1Bfd7wu-MBmEm171eN-_0T_6o8x246JgnhRKUa5qjWIaYX8yp7Py1kJbBAS7a52eXZPIBcYjang/s1600-h/IMG_3907.JPG"><imgstyle="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjdRCzgdkCi33UNwszYJSUHDaGhxuer2kiJ6BMQxRFXv76xeWUauFcKNphCLhq1Bfd7wu-MBmEm171eN-_0T_6o8x246JgnhRKUa5qjWIaYX8yp7Py1kJbBAS7a52eXZPIBcYjang/s320/IMG_3907.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5044213642863657986" border="0" /></a><br /><br />Edasi oli meie plaaniks jõuda Moraysse, sinna aga otse ühtegi liiklusvahendit ei lähe. Palusime, et bussijuht peatuks teeristil Marase suunas ning plaanisime sealt kõndida 10 km Moraysse. Kuid selgus, et seal on taksod, mis viivad meid otse sinna. Pärast mõningast tingimist saime hinna 15 solini ja läksime peale.<br /><br />Moray on samuti inkade ajastust pärinev vaatamisväärsus. Tuntud seetõttu, et seal on amfiteatrit meenutavad terrasspõllud, mida kasutati erinevate sortide aretamiseks.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgK7PSd8NMSkdnQmgOV4AuOzlfWKP1c-VHvQC-xwTxGawP_SPMGo-SI9cnKVsXVpdNtX2XshW7aJDa7Bq4gfuFaaeB-KVDpV5R14yK_KmO5iMQvmhMpMrWFV4papfNCG8k2MsAz2A/s1600-h/IMG_3941.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgK7PSd8NMSkdnQmgOV4AuOzlfWKP1c-VHvQC-xwTxGawP_SPMGo-SI9cnKVsXVpdNtX2XshW7aJDa7Bq4gfuFaaeB-KVDpV5R14yK_KmO5iMQvmhMpMrWFV4papfNCG8k2MsAz2A/s320/IMG_3941.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5044212801050067954" border="0" /></a><br /><br />Tagasiminnes olime sunnitud samuti kasutama taksot, mis viis meid poole teeni Salinasesse. Edasi pidime kõndima, alguses läksime küll mööda vale teed, kuid sõbralikud kohalikud suunasid meid õigetele radadele.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhTKM1JQl7d2g7ZqDAYNyafmNrHNuGKZN97HocWfLZ9ET-Xnv997SCyvYtfMZJ-IB2pUadvqXfCHYgbupOX9AK3iYfILpxSMTnDgQ9TiTsSsfPsu9eIrTbX7byoGqXD_tlewnaVsw/s1600-h/IMG_3957.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhTKM1JQl7d2g7ZqDAYNyafmNrHNuGKZN97HocWfLZ9ET-Xnv997SCyvYtfMZJ-IB2pUadvqXfCHYgbupOX9AK3iYfILpxSMTnDgQ9TiTsSsfPsu9eIrTbX7byoGqXD_tlewnaVsw/s320/IMG_3957.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5044214411662803986" border="0" /></a><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjKXxDIEv0QAuQrJw45Dfo38PQs55HsgpFjMeCq7xUfAcb-bSCFIYDkTC8z7FiprOchMJbOpq4CZc8dpAVFGS43p9Ndi8l4e8PLU8N_F3PDZs7sTeEUM49O4Ciiqg4yyOszn-an2g/s1600-h/IMG_3965.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjKXxDIEv0QAuQrJw45Dfo38PQs55HsgpFjMeCq7xUfAcb-bSCFIYDkTC8z7FiprOchMJbOpq4CZc8dpAVFGS43p9Ndi8l4e8PLU8N_F3PDZs7sTeEUM49O4Ciiqg4yyOszn-an2g/s320/IMG_3965.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5044215124627375138" border="0" /></a><br />Salinas on suur n-ö soolakaevandus, mis on samuti kasutuses alates inkadest. Kohalejõudes meenutas see koht mulle hiiglaslikku meekärge. Ja nendesse kärgedesse voolas mäest tulisoolane vesi, kui vesi ära aurab, jääb kärgedesse sool ning see läheb müügiks.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgmtqpkTBfnZycQ-kydPEZ1RBP-W04nQDYjoizGMMHUu0bHDVi93b0vRg3wxTPhxQw7si5Orh_mXf-0IlH1dM-pQlKU6P81CCtbmRs7pB3rSt_unYlaDXVf19Y3cZuKkgohaUUo-w/s1600-h/IMG_3973.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgmtqpkTBfnZycQ-kydPEZ1RBP-W04nQDYjoizGMMHUu0bHDVi93b0vRg3wxTPhxQw7si5Orh_mXf-0IlH1dM-pQlKU6P81CCtbmRs7pB3rSt_unYlaDXVf19Y3cZuKkgohaUUo-w/s320/IMG_3973.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5044215747397633074" border="0" /></a><br /><br /><br />Pärast seda võimast elamust langesime päris pikalt, ületasime Urubamba jõe ning võtsime combi Urubambasse.<br /><br />Seal veetsime üpris vähe aega ning liikusime edasi Ollantaytambosse.<br /><br />Vahemärkusena ütlen, et selle reisi suur, üllas ning põhiline eesmärk oli jõuda Machupicchule, kuid mööda nn alternatiivset rada, millest olime kuulnud oma sõprade käest. Kuna ametlik Camino Inka on päris kallis, siis on reisjate hulgas levinud palju erinevaid jutte ja õpetusi, kuidas jõuda Machupicchuni hoopis väiksemate kuludega. Machupicchust on tehtud eeskujulik äriprojekt. Aguas Calientesesse (selle kaudu pääseb edasi MPni) läheb rong, mille pilet on mitukümmend dollarit ning odavale kohalikele mõeldud rongile turiste peale ei lasta. Muud ametlikku võimalust sinna linna pääsemiseks ei ole. Igatahes alternatiivne Camino Inka saab alguse Ollantaytambost ning seega algas meie tõeline retk sellest linnast.<br /><br />Leidsime endale kena ja odava hosteli, mille töötaja lubas lahkelt, et räägib meile hiljem pikemalt, kuidas me peame Machupicchule minema. Maksime oma toa eest ning läksime õnnelikult sööma pärast pikka matkapäeva. Tagasitulles küsisime, et kuidas ja kunas oleks meil soovitav minema hakata. Selle peale saime me päris shokeeriva üllatuse osaliseks, nimelt soovitati meil minema hakata kell 1 öösel. Kuna see alternatiivne tee pole just ütleme et päris ametlik, siis on tarvis kontrollpunktid läbida ajal, kui valvurid magavad (rõõmustava uudisena saime teada, et vahelejäämise korral on tavaks passid 1-2 nädalaks ära võtta). Ning see on umbes 2-5 öösel. Kuna meil polnud aega raisata otsustasimegi samal ööl minema hakata. Meil aidati otsida üks kollektiivtakso, mis on nõus meid viima km 82-ni (kilomeetrite arvestamine käib kaugusest Cuscost ning seal on esimene kontrollpunkt) ning leppisime kokku, et kell 00.30 tuleb ta meile hosteli juurde vastu. Kui need asjad olid korda aetud üritasime kuni kokkulepitud ajani veidike tukkuda, kuna päev oli väga pikk olnud.<br /><br />Veidike enne ühte tuli taksojuht meile järgi ning läksime tema takso juurde. Ning meid tabas veel üks tore üllatus- auto ei läinud käima. Kuna meil oli tarvis võimalikult vara liikuma hakata, et jõuda teise kontrollpunktini (km 88) enne valvurite ärkamist, oli see venitus meile väga vastumeelne. Tasksomees teatas, et tal on aku tühi ja ta peab seda laadima minema. Ning kui me lõpuks minema hakkasime kihutas ta nagu segane. Üks ketshua naine, kes meiega koos autos oli, lõugas kogu aeg: aeglasemalt, noormees aeglasemalt. Kuid kuna meie minemahakkamine oli väga palju veninud, pidime seda korvama tohutu kiirusega liikudes.<br /><br />82. km jõudes andis taksojuht meile veel viimsed nõuanded ning käskis väga kiiresti liikuda ning kontrollpunktide juures taskulamp kinni panna. Nii me siis hakkasime öösel taskulambivalgel mööda raudteed minema. Niimooodi pooleldi joostes liikusime me umbes kaks tundi, kuni jõdusime 87 km-ni. Varsti pärast seda märki kustutasime taskulambi ning liikusime edasi pimedas. Enne 88km süda puperdas ning kohe pärast kontrollpunktist möödumist oli oluliselt kergem hingata. Need olid kaks kõige ohtlikumat kohta ja olime nest mööda saanud. Liikusime veel veidike edasi ning otsustasime minna raudteelt veidike kõrval ja puhata. Kuid kuna kõik olid sellest tormamisest väga väsinud sai sellest puhkepausist hoopis unepaus. Telki me üles panna ei jaksanud ega viitsinud ning seetõttu laotasime matid laiali ja igaüks kobis oma magamiskotti. Täiesti uskumatu, aga need kolm tundi, mis me seal magasime, olid väga sügava unega.<br /><br />Hommikul veidi enne seitset ärkasime mööduva rongi müra peale. Päris huvitav oli mõelda, et kas kõik õnnelikud turistid nägid rongiaknast nelja põllul magavat inimest.<br /><br />Alustasime oma hommikut kosutavate võileibadega ning hakkasime minema. Eesmärgiks jõuda Aguas Calienteseni, mis asub 110dal kilomeetril. Arvestama peab ka sellega, et raudtee kõrval puudub jalakäijatele mõeldud tee, seega peab kõndima mööda raudteed. Ning kuna selline minek on ikkagi täesti mitteametlik, siis iga kord kui kuulsime rongi lähenemas hüppasime kiiresti põõsasse.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiOc5ErMh2yw7ueCxXctN_8jRFJiqtq1B4Cff0-OwZ__5oLxS6FhKg_8Zpiv_J1vRJGunDAt9_rackSyBcXNXL51_osC1f5PH_UZJ0RilnHITrPT9oV1MweJOO87BDNlWq7Ge1XbA/s1600-h/IMG_3997.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiOc5ErMh2yw7ueCxXctN_8jRFJiqtq1B4Cff0-OwZ__5oLxS6FhKg_8Zpiv_J1vRJGunDAt9_rackSyBcXNXL51_osC1f5PH_UZJ0RilnHITrPT9oV1MweJOO87BDNlWq7Ge1XbA/s320/IMG_3997.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5044225763261367362" border="0" /></a><br /><br />Nii mööda raudteed kulges meie minek ligi 8 tundi. Ning kuna mul olid jalas tennised, siis said mu jalad raudteekividel ronides päris karmi kogemuse osaliseks (karmi kogemuse osaliseks said ka teiste jalad, hoolimata jalanõudest).<br /><br />Veidike enne Aguas Calientesesse jõudes nägime teeääres söögikohta. Kunas sadas kohutavalt ja me olime nälga suremas, otsustasime teha väikese söögipausi ning saime suurepärast Urubamba jõest püütud forelli.<br /><br />Pärast sööki jätkasime oma matka ning Aguas Calientesesse jõudes otsustasime end premeerida termaalvannidega, mis oli meie piinatud jalgadele tõeline õnnistus.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjRX4BNV1RBsJF35BFWMVBlWQVAox9UhpderDAecIm4osWbCAVSsgU_G60ogujSL81PBzBztsWufpsFHYrEiFrmqEPyQxV7sbjxoyKjrATelxqMsniTlnIlgQgAjLb3UMy9zxCsKQ/s1600-h/IMG_4012.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjRX4BNV1RBsJF35BFWMVBlWQVAox9UhpderDAecIm4osWbCAVSsgU_G60ogujSL81PBzBztsWufpsFHYrEiFrmqEPyQxV7sbjxoyKjrATelxqMsniTlnIlgQgAjLb3UMy9zxCsKQ/s320/IMG_4012.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5044226922902537298" border="0" /></a>Pärast seda võtsime veel ühed kohvid ning juba hakkaski hämarduma ning samuti hakkas jälle vihma sadama.<br /><br />Kuna Aguas Calientesest on veel 1,5 h Machupicchuni, siis mõtlesime, et parim oleks juba eelmisel päeval ronida natuke ning telkida poolel maal. Pimeduskatte all hakkasimegi liikuma, kahjuks sadas jätkuvalt ning telikimiskohta otsides selgus, et meie võimalused on väga piiratud. Kuigi üritasime endast parimat anda, kulges see öö ikkagi loigus magades.<br /><br />Tõusime kell kuus, et Ada ema ja õde jõuaks varakult Machupicchule, mina ja Ada otsustasime uurida, kuidas oleks kõige parem jõuda Santa Teresasse. Nii me siis küsisimegi Puento de Ruinase juures istuva onu käest, et kuidas sinna minna. Kuid onu polnud just väga sõbralik nähes kahte neiut telk käes kell 7 mäest alla tulemas, sel hetkel ühendas meil ära, et tegemist on valvuriga, kelle ülesandeks on jälgida, et keegi öösel Machupicchu mäele ei roniks. Üritasime teda veenda, et me läksime kell 6 hommikul, et saata Ada perekonda ning me päris kindlasti ei telkinud seal. Onu aga väitis, et ta on juba kella kolmest valvanud ja pole näinud meid möödumas. Hakkasime talle seepeale ajama segast jama sellest, kuidas me ikka käisime teed näitamas ja ise oleme ammu juba Machupicchut külastanud, lõpuks onu loobus ja ütles, et võime edasi liikuda. See oli suur kergendus, sest oleks nõme olnud pärast öist matka jääda vahele vales kohas telkimisega.<br /><br />Niisis, kui Ada ema ja õde naasesid Machupicchult, jätkasime kõndimist mööda raudteed, et jõuda hüdroelektrijaamani, kust pidavat bussid viima Santa Teresasse. Pärast kahte tundi kõndimist meile armsaks saanud raudteel jõudisime elektirjaamani, kuid busse seal loomulikult ei olnud. Kui me kohalikelt selle kohta küsisime saime vastuseks, et bussid mõnikord käivad, aga nad ei usu, et praegu midagi enam liigub. Aga Santa Teresa olevat ainult kahe tunni kõndimise kaugusel. See oli minu jaoks üpris morjendav uudis ja haarasin <span style="font-style: italic;">skittels</span>ite järele. Kuid mis teha, hakkasime kõndima. Natukese aja pärast tuli meile vastu veoauto, mis näis funktsioneerivat bussina ja selle reisijad andisid meile mõista, et buss tuleb ka tagasi. See oli tõeline rõõmuuudis. Nii saimegi lahtises veoautokastis kihutada läbi banaanimetsade. Tuju oli hirmus hea ja kiljusime seal rõõmust, mille peale autojuht pidas korra kinni ja küsis, et kas meil on midagi lahti.<br /><br />Jõudsime selle autoga Urubamba jõeni ning selgus, et peame sellest üle minema ühes väikeses korvikeses. Tuuuus : )<br /><br /><object width="425" height="350"> <param name="movie" value="http://www.youtube.com/v/MO4RS4c3HKg"> </param> <embed src="http://www.youtube.com/v/MO4RS4c3HKg" type="application/x-shockwave-flash" width="425" height="350"> </embed> </object><br /><br /><br /><br />Väike näide kohaliku tädiga, aga meie läksime täpselt sama moodi.<br /><br />Jõudsimegi lõpus Santa Teresani. Linn oli omaette elamus, kuna kõik tahtsid seal meiega suhelda. Väikesed poisid tormasid kohe meie juurde, puistasid meid küsimustega üle (kas mul on seljakotis arvuti, kas me näitame neile oma kella, kas me tuleme saksamaalt või prantsusmaalt jne) ning juhtisid meid bussipeatuse juurde. Kuna Santa Teresa on oluliselt madalamal kui Cusco, on sealne kliima märkimisväärsel soojem, mida tõendavad seal kasvavad mangod ja banaanid.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgLx6z8_VLp9SWvT1NQdu2vOKJ-MA21VM1Og4cXVZR-9rBzp5uhHx8q-1TgjZm7otgosc2j3BRED2oI7dmh-SBtUQTUcbAr0M05TlIa1wfGRbEPC7831a-aJXSMreuqjbhbAlJH2w/s1600-h/IMG_4036.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgLx6z8_VLp9SWvT1NQdu2vOKJ-MA21VM1Og4cXVZR-9rBzp5uhHx8q-1TgjZm7otgosc2j3BRED2oI7dmh-SBtUQTUcbAr0M05TlIa1wfGRbEPC7831a-aJXSMreuqjbhbAlJH2w/s320/IMG_4036.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5044239300998284402" border="0" /></a><br /><br />Selgus, et meie oleme ainsad, kes tahavad minna Santa Mariasse ja seetõttu peame me maksma selle eest päris soolast hinda (80 soli nelja inimese peale). Kuid kuna meil poleks olnud seal linnas midagi teha, otsustasime siiski maksta küsitud hinda ning hakkasime minema.<br /><br />Sellel reisil oli meil hakanud juba viltu vedama autodega ning see jätkus ka selle auto puhul. Vaikselt läks järjest pimedamaks ning varsti sai selgeks, et auto tuled ei tööta. Arvestades seda, et sõitsime kuristiku serval, oli see uudis veidike halb. Autojuhi kõrval istuv mees hakkas taskulambiga valgust näitama. Kuid see polnud piisav, andsime lisaks ka enda taskulambi ja need kinnitati auto alla. Pidevate pausidega liikudes ning veidike oma elu pärast kartes jõudsime lõpuks kohale Santa Mariasse.<br /><br />Ostsime sealt piletid Ollantaytambosse. Meile lubati, et buss tuleb kohe, kuid loomulikult saime me üle tunni aja oodata. Pärast ligi kuuetunnist sõitu ülimalt külmas bussis (ma ei saa aru, miks teha aknad lahti, kui väljas on kohutavalt külm?) jõudsime Ollantaytambosse. (Vahepeal käis bussis veel kokalehtede kontroll, mille käigus nuusutasid kontrollijad reisijate pagasit.) Selleks ajaks oli kell juba viis hommikul. Ning kuna bussis oli olnud üpris võimatu magada olime äärmiselt unised ja läksime hostelite üstetaha peksma. Avastasime väga kavala nipi- kell viis hommikul on väga lihtne tingida, kuna unised inimesed tahavad võimalikult kiiresti magama saada. Nii saime odavalt endale väga korralikud magamistoad ja läksime õnnelikult magama.<br /><br />Järgmisel hommikul einestasime turul ning tutvusime Ollantaytambo ning sealsete ruinastega.<br />Linnas on imekaunid ojadega tänavad.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiD2U1woycYaA09n2tBq9KCG8tnlqyQ-F5bzrVTE90wLwYfvh5XxCFm7JAOfuI_F_zkYF-jBhQ0XthMlvAlV8IGXF4SX7fOB89ttJ7O8pUBG6R1YrP88WMX006CFAfxTxdfNGQxaw/s1600-h/IMG_4040.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiD2U1woycYaA09n2tBq9KCG8tnlqyQ-F5bzrVTE90wLwYfvh5XxCFm7JAOfuI_F_zkYF-jBhQ0XthMlvAlV8IGXF4SX7fOB89ttJ7O8pUBG6R1YrP88WMX006CFAfxTxdfNGQxaw/s320/IMG_4040.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5044237909428880482" border="0" /></a><br /><br />Pärast seda sõitsime tagasi Cuscosse, kus mina ja Ada jõudsime väikese hilinemisega tööle.hedda adahttp://www.blogger.com/profile/05358285690615172430noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-36595402.post-70599893712701327422007-02-28T07:57:00.000-08:002007-02-28T08:29:39.524-08:00Sünnipäev<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjvCNSpNZwZ0gyzk6p3m4bVIb4nceSFiXVk8fViifIm1PLBITwustxupgi7s4uqcv0N7wfY5Y5ZBJrDA4seI1kNqTYyJGOht0JliqjULefvUpQrMBqdEsKUvkvygAdKHCJMKRET7w/s1600-h/IMG_3667.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjvCNSpNZwZ0gyzk6p3m4bVIb4nceSFiXVk8fViifIm1PLBITwustxupgi7s4uqcv0N7wfY5Y5ZBJrDA4seI1kNqTYyJGOht0JliqjULefvUpQrMBqdEsKUvkvygAdKHCJMKRET7w/s320/IMG_3667.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5036615698381460066" border="0" /></a><br />Ärge arvake, et me siin unustasime ära oma armsa vabariigi sünnipäeva! Et see saaks ikka vääriliselt tähistatud, otsustasime oma tööl korraldada Eesti päeva.<br /><br />Joonistasime Euroopa kaardi, kus loomulikult domineeris kaunilt lipuvärvides Eesti. Lisaks koostasime väikese infoplakati, kus olid kirjas põhilised andmed ning lisaks mõned eestikeelsed sõnad.<br /><br />Koos lastega otsustasime teha Eesti lippe, ülesanne osutus äärmiselt populaarseks ja kõik tegid tohutuses kogustes Eesti ning hiljem ka Peruu lippe.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiFPM5ZChZ9DvmRxB7V3JU7w_lVj8k-lF1m7s8OuIm_08LOgFazhqqvijF4J2vbKC4IiD4KVNbx8SzKPtn8uvqznYOrwJRCdfmmZnG7BXpHxvGNzmqlY7K9XqFart5OYRXLvE-fqQ/s1600-h/IMG_3682.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiFPM5ZChZ9DvmRxB7V3JU7w_lVj8k-lF1m7s8OuIm_08LOgFazhqqvijF4J2vbKC4IiD4KVNbx8SzKPtn8uvqznYOrwJRCdfmmZnG7BXpHxvGNzmqlY7K9XqFart5OYRXLvE-fqQ/s320/IMG_3682.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5036616376986292850" border="0" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiYVansPneBk7JQ1Jq0-ZlW1ELW3ToWKiCW0PMEQkpdMBrraDhwIBIdPICZ58L9EzBToaAd3RmiLUazdtG_jjC8iNlRNhyphenhyphenYaagu_rCdJqvgyHhFYP46t8_Bbyy9j-zcXiFBHubmUA/s1600-h/IMG_3690.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiYVansPneBk7JQ1Jq0-ZlW1ELW3ToWKiCW0PMEQkpdMBrraDhwIBIdPICZ58L9EzBToaAd3RmiLUazdtG_jjC8iNlRNhyphenhyphenYaagu_rCdJqvgyHhFYP46t8_Bbyy9j-zcXiFBHubmUA/s320/IMG_3690.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5036616836547793538" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Tegime eelnevalt kodus valmis kaks kooki, nagu sünnipäevale kohane. Ja kui lippude tegemisega lõpetasime, siis asusime kõigile kooki ja mahla jagama. Kook ostutus täiesti erakondselt populaarseks, kuid samas tõi see minule ja Adale kaasa väikese ehmatuse. Nimelt osutus kook nii eriliseks, et väga paljud lapsed ei söönud seda ära, vaid palusid luba, et see viia koju ja jagada kogu perekonnaga. Ma ju tean, et need lapsed on pärit vaesetest perekondadest, kuid ikka tuleb see mõnikord ehmatusena. Mõned palusid lisaks veel kilekotti, et mahl sinna valada ja ka koju viia.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjBH73u_MoZwWh7EwLV3yJ3lRDUlfwYaArELquZ5-r9V7izgtP84kahPvoPTsbMEtYVAfcxZQ1kNnjAYQVfXjC9Gp96h-hZ2XBcLf-0iDsRpNcrpf8CCf5F6fz0Z7wY0Bc1M3dSdQ/s1600-h/IMG_3746.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjBH73u_MoZwWh7EwLV3yJ3lRDUlfwYaArELquZ5-r9V7izgtP84kahPvoPTsbMEtYVAfcxZQ1kNnjAYQVfXjC9Gp96h-hZ2XBcLf-0iDsRpNcrpf8CCf5F6fz0Z7wY0Bc1M3dSdQ/s320/IMG_3746.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5036618838002553490" border="0" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiGJcMzWNEH1oPX1-LhWUAKrrCvkeus_j8JaalUJgE1m000ExPbHOGJcxRJVkknkmH8I4O1vWI3F9RAQrSEeJC9SkNc4pueXtCD6Y4QcvXQxf3_ZfIO4uvMQMUCjyou1ppt1rrjWw/s1600-h/IMG_3741.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiGJcMzWNEH1oPX1-LhWUAKrrCvkeus_j8JaalUJgE1m000ExPbHOGJcxRJVkknkmH8I4O1vWI3F9RAQrSEeJC9SkNc4pueXtCD6Y4QcvXQxf3_ZfIO4uvMQMUCjyou1ppt1rrjWw/s320/IMG_3741.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5036620040593396386" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjpo8N5waqYulhBCJoHFspiXv2ol-qXfNX3l0BN3SIeqiJCQt8MGBwN2-_16UIf42s8PsRKX3NcAFP42msh7u8JdHQM5U2SW9X1PmNxH4YkpzQnziK52XyY_nzLDCqk27ueu4089Q/s1600-h/IMG_3726.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjpo8N5waqYulhBCJoHFspiXv2ol-qXfNX3l0BN3SIeqiJCQt8MGBwN2-_16UIf42s8PsRKX3NcAFP42msh7u8JdHQM5U2SW9X1PmNxH4YkpzQnziK52XyY_nzLDCqk27ueu4089Q/s320/IMG_3726.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5036621861659529906" border="0" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgOFLEoCojg1gVsZ7lw3BAGjvNIUIPgKcKUPp3504lyOKT4QEh-YzWtBfo18nPCOmw9VxexIM-glB8-XlIqd7Xq_zzzmLT89LItlYnpL_5a0bs65-eeYvyQdD7dR5ymnhLrsPgFDg/s1600-h/IMG_3722.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgOFLEoCojg1gVsZ7lw3BAGjvNIUIPgKcKUPp3504lyOKT4QEh-YzWtBfo18nPCOmw9VxexIM-glB8-XlIqd7Xq_zzzmLT89LItlYnpL_5a0bs65-eeYvyQdD7dR5ymnhLrsPgFDg/s320/IMG_3722.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5036622437185147586" border="0" /></a>Plaanisme neile veel Eestist kaasa toodud multikaid näidata, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Kõik andisid meile tänulikult põsemusi ja tormasid rõõmsalt oma koogitükiga koju.<br /><br />See pani meid mõtlema, et tegelikult peaksime sagedamini neile keskuses sööki valmistama.<br /><br />Vähemalt oli Eesti Vabariigi aastapäev nende jaoks üks rõõmus päev.hedda adahttp://www.blogger.com/profile/05358285690615172430noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-36595402.post-86385932905617594482007-02-22T06:48:00.000-08:002007-02-22T10:02:50.911-08:00supercoolEelmisel pühapäeval tõusime me varahommikul, et asuda oma seni kõige pikemale reisile- Boliiviasse. Esialgu olid meil piletid ostetud Punoni (mis on veel Peruus) ja otsustasime, et vaatame seal, mis edasi saab. Sõit sinna kestab ligi seitse tundi.<br /><br />Kohalejõudes võtsime tasko ja palusime end viia Plaza de Armasele, kuid selgus, et see on võimatu, kuna kogu keskväljak on haaratud karnevalimöllust. Seega sõitsime nii kesklinna kui vähegi võimalik ja asusime otsima odavat ööbimiskohta, et panna ära oma suured seljakotid ning minna karnevali vaatama.<br /><br />Kui me parasjagu kopsisime ühe hosteli uksetaga, siis tuli meie juurde üks velotaksojuht, kes ütles, et karnevali tõttu on arvatavasti kõik kohad kesklinnas täis ning seega tasuks meil veidike kaugemalt endale elukohta vaadata. Järsku haaras ta taskust ka flaieri ühe hosteliga ning teatas, et võib meid sinna pooleteise soli eest kohale viia. Kuid kuna see ei tundunud enam sõbraliku nõuandmisena, vaid pigem äraosted reklaamimehe jutuna, siis ütlesime, et kõnnime ise ja vaatame, kas leiame midagi. Seejärel hakkas see tüüp meid mööda tänavat jälitama ja karjus, et kõik kohad on täis, et ainuke tühi hostel on see, mida tema meile soovitab. Kuid üllatus-üllatus järgmine koht kuhu sisse astusime oli tühi, odav ja kesklinnas. Seega jälle väike tarkus, ei tasu siin usaldada kõiki "heatahtlikke" nõuandjaid.<br /><br />Panime oma pakid ära ja tormasime linna, mis paistis olevat täiesti segane. Tänavatel oli praktiliselt võimatu liikuda, sest need olid nii tihedalt ääristatud inimestega, kes olid tulnud karnevalirongkäiku jälgima. Politsei hoiatas meid vahepeal, et oleksime väga ettevaatlikud, kuna seoses pidustustega on ka väga palju kuritegevust. Haarasime oma kotid tugevamalt kätte ja võitlesime endale kätte positsioonid kogu tralli jälgimiseks. Igatahes tõmbasime me seal esimeses reas istudes liigagi palju tähelepanu ja kõigile pakkus väga palju nalja, kui mulle üritas üks tantsija sujuvalt musi anda ning meid kahte veeti tantisma.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh6G2E2h9LI3mg7AM81bgDfTeA5cT5Uzd8m-kl2SfZ3pXYWLS6DR9UqIq_DSauDDkCEobxXV6XwRqaQufkTiWX8oYVker_HbGW38-sfMJ8RmBK2Zm-7YFKs_c88bxD7RhuLqlRm6Q/s1600-h/IMG_3467.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh6G2E2h9LI3mg7AM81bgDfTeA5cT5Uzd8m-kl2SfZ3pXYWLS6DR9UqIq_DSauDDkCEobxXV6XwRqaQufkTiWX8oYVker_HbGW38-sfMJ8RmBK2Zm-7YFKs_c88bxD7RhuLqlRm6Q/s320/IMG_3467.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5034380474930745986" border="0" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgUxfjRwcIQqSCpaAhgH_-lCTYGLrFGUXW2GQcXup-PTYzmeWlW19wePNLJyVXR1tV59ldSZ9YQK-g9IpG8p6X9altH_4P27VfFiDet8iFJIScqpGG5xBQ2mDqKC-vhWpjxYkDHlw/s1600-h/IMG_3441.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgUxfjRwcIQqSCpaAhgH_-lCTYGLrFGUXW2GQcXup-PTYzmeWlW19wePNLJyVXR1tV59ldSZ9YQK-g9IpG8p6X9altH_4P27VfFiDet8iFJIScqpGG5xBQ2mDqKC-vhWpjxYkDHlw/s320/IMG_3441.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5034382016824005282" border="0" /></a><br />Igatahes karneval kujutas endast seda, et kostümeeritud grupid liikusid mööda tänavaid ja tantsisid ning neid saatis reeglina grupp pillimängijaid (puhkpillid, trummid). Erinevate kostüümidega gruppidel oli erinev tants. Kohati tundus, et vaesed tantisjad on omadega täiesti läbi, sest osad kostüümid olid kindlasti väga rasked kanda.<br /><br />Järgmisel hommikul otustasime käia ära Titicaca ääres. Kõndisime keskusest välja ning jalutasime mööda pikka alleed järve poole. See tänav oli väga veider, kuna keset seda oli väga ilus ja korrastatud puude rida, kuid majad oli praktiliselt eranditult räämas ja koledad.<br />Aga järve juurde jõudes oli õnn seda suurem. Pärast kolme kuud nägime taas vett. Asi, millest ei oska puudust tunda, kuid Titicacani jõudes saime mõlemad aru kui väga olime igatsenud vaadet silmapiirini, millel ei seisa ees ükski mägi.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhklFfReqXWPHL6bA5SVf6K9tOaVliaCShkXmRyUsh-WgUUldGu_Fj8V_BSgQUJPm6WFOfGKzUKqLpK5pmU3LpvkUQ5ISVVsvSwdAGrCINQF1VmnMqMDTwpxOwjknpzrlAdmxU8tQ/s1600-h/IMG_3511.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhklFfReqXWPHL6bA5SVf6K9tOaVliaCShkXmRyUsh-WgUUldGu_Fj8V_BSgQUJPm6WFOfGKzUKqLpK5pmU3LpvkUQ5ISVVsvSwdAGrCINQF1VmnMqMDTwpxOwjknpzrlAdmxU8tQ/s320/IMG_3511.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5034378477770953314" border="0" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiNytAOipegCLmd-nlwuwECwBSAdPSa4V2R7pNgNQZSyt7ntokPolClOh_VHrWFpLVtQitH3OwDy8IAu6X2_BR1l2yN4JVYW_Ek6dwXxygb84jkgEaQObaHPm1jN0nPk2AkK6pkRw/s1600-h/IMG_3510.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiNytAOipegCLmd-nlwuwECwBSAdPSa4V2R7pNgNQZSyt7ntokPolClOh_VHrWFpLVtQitH3OwDy8IAu6X2_BR1l2yN4JVYW_Ek6dwXxygb84jkgEaQObaHPm1jN0nPk2AkK6pkRw/s320/IMG_3510.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5034379968124605042" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />'<br /><br /><br /><br /><br /><br />Järve juurest tagasi tulime velotaksoga. Otsustasime, et on aeg edasi liikuda, võtsime seljakotid ning läksime bussijaama, kust hankisime piletid Copacabanasse.<br /><br />Üldmulje Punost jäi meil üpris kesine. Enamus majadest olid koledad ja linnas justkui puudus ilus keskus. Üks asi majade puhul, mida Eestis naljalt ei näe, on see et paljud neist on täiesti poolikud. Kuna kliima pole nii külm nagu meil talviti, on ilmselt võimalik ära elada ka majades, millel on vaevu saadud seinad püsti ja katus peale. Sellised linnaosad jätavad endast äärmiselt armetu mulje. Ning just sellised majad domineerisid Punos.<br /><br />Bussijaamas saime loomulikult korralikult oodata, sest nagu siin tavaks väljus buss lubatust ligi tund hiljem. Aga rõõmustama peab selle üle, et vähemalt ei pidanud me hiljem tegeme ühtegi pausi tehniliste rikete tõttu.<br /><br />Igatahes enne piiripunktini jõudmist hoiatati meid veelkord Boliivia piiriametnike eest. Kindlasti peab saama templi passi ja passi tagasi ning kui nad küsivad selle eest raha, siis peab sellest kohe ja karmilt keelduma. Õnneks meil mingeid probleeme ei tulnud. Onu vaatas targast raamatust järgi, kus asub Eesti (mis tema jaoks üllatuslikult ei olnudki sama mis Leedu) ja lõi templi passi.<br /><br />Ning jõudsimegi õnnelikult Copacabanasse. Buss viis meid ühe hotelli ette ja soovitas seal ööbida. Mina olin parasjagu väsinud ja tüdinud ning oleks nõus olnud seal ööbima, kuid Ada teatas, et tema arust näeb see nii rõve välja, et me peame edasi otsima (hostel oli liiga euro ja turistika välimusega st liiga korralik meie jaoks). Käsime ja otsisime mõnda parmumat kohta ning tutvusime selle käigus kahe tsikiga rootsist- Cecilia ja Hannaga. Koos nendega õnnetus meil leida normaalne ja väga odav hostel (üks boonuspunkt Boliivia puhul on see, et see on oluliselt odavam kui Peruu- hostelite hinnad on ligi poole väiksemad) ning läksime ühiselt sööma. Väga tore oli rääkida vahelduseks inimestega, kes teavad kus asub meie kodumaa.<br /><br />Järgmise päeva pühendasime Copacabanaga tutvumisele. Copacabanas on väga ilus keskväljak, mille puudest ma täiesti hullusin, ning selle kõrval kirik(Basilica de Nuestra Senora de Copacabana), mille väline osa (ees asuv plats jne) on väga uhked, seest kahjuks mitte nii muljetavaldav. Lisaks lamas seal trepil väike ja lahe koer, kellest ma koheselt vaimustusin. See on see kui enda armsad koerad eestisse jäid.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgR-41mZGIjpX8Q1_KtMVpjoPCn3MwT5TmwVb7pSaelEaon7tpjqRN1nutq_JEHtGLUbW20mHnDbFCCqrfiHGNVFZ7HoebFwdPG2SCpUMdViGMWapiJKobPxAIbOmEeWDXFYE17tQ/s1600-h/IMG_3525.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgR-41mZGIjpX8Q1_KtMVpjoPCn3MwT5TmwVb7pSaelEaon7tpjqRN1nutq_JEHtGLUbW20mHnDbFCCqrfiHGNVFZ7HoebFwdPG2SCpUMdViGMWapiJKobPxAIbOmEeWDXFYE17tQ/s320/IMG_3525.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5034387394123059890" border="0" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjDifVedDm9N3P2HGCwCxX0iJPwARZrhUtCfmWL5_yU7BFCBHRqRSHj6CzQnxh4C-sdyiIHfkEWTkXmoyW85kxMHW2X4jKql_iv8tDUBSgWK2BOlih0hnOOrJMkhT7S1ZNBdiT_og/s1600-h/IMG_3526.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjDifVedDm9N3P2HGCwCxX0iJPwARZrhUtCfmWL5_yU7BFCBHRqRSHj6CzQnxh4C-sdyiIHfkEWTkXmoyW85kxMHW2X4jKql_iv8tDUBSgWK2BOlih0hnOOrJMkhT7S1ZNBdiT_og/s320/IMG_3526.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5034389378397950658" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Jalutasime veidi ka mööda imekaunist randa Titicaca ääes ja sõime paadisillal mangot.<br /><br /><br />Järgmise päeval läksime koos oma uute sõbrantsidega Isla del Solile, mis on Titicaca suurim saar. Sinna saab sõita väikese paadiga ning minek võtab aega ligi pooltesit tundi. Sõitsime alguses saare lõunaosasse ning seejärel edasi teise paadiga põhjaossa.<br /><br />Kohalejõudes otustasime, et peame minema ujuma Titicacasse. Kuid ega see vesi seal eriti soe ei ole (järv asub ikkagi 3800 m kõrgusel). Ning olime ainukesed hullukesed, kes ujuma läksid. Pärast käidi meilt veel küsimas, et mispuhul me seda tegime. Aga kõigile tekkisid kohe pähe väga mõistvad näod, kui ütlesime, et oleme ikkagi pärit külmalt põhjamaalt.<br /><br />Enne ujumaminekut olime rannale pannud püsti oma telgi. Telkijaid oli rannas väga palju, enamik neist loomulikult argentiinlased. Õhtul ostime veini, pugesime Hanna ja Cecilia hostelist varastatud tekkidesse ja vedelesime neljakesi rannas. Kuskil poole õhtu peal tuli meelde, et ohoo on ju valentinipäev ning leidsime, et romantiline õhtu veiniga on igati asjakohane. Vahepeal käisid meid tüütamas kohalikud lapsed, kellele on väga hästi selgeks õpetatud, et turistide käest tuleb kõike nuruda. Nii nad siis said kõigepealt meilt shokolaadi, seejärel tahtsid nad meie veini ning kuna me seda neile ei andnud, siis hakkasid nad raha küsima. Arvatavasti on nende vanemad nad välja koolitanud seda üpris tasuvat ametit pidama. Cecilia ütles, et keskameerikas on selline laste n-ö tööle saatmine päris tavaline.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEitcQLlLMxczUc2Q0bJdvqcDJcABiA7fjVGPOHFo0rfbHjI-SvLkfAycxlg0XcfHZUBmJcE-aib1I0rv2a6YeDI2dc_jnNx7AygjmF-yHaGxSx_9UMItO6ESzz8ioaWD7YR1Ghbow/s1600-h/IMG_3573.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEitcQLlLMxczUc2Q0bJdvqcDJcABiA7fjVGPOHFo0rfbHjI-SvLkfAycxlg0XcfHZUBmJcE-aib1I0rv2a6YeDI2dc_jnNx7AygjmF-yHaGxSx_9UMItO6ESzz8ioaWD7YR1Ghbow/s320/IMG_3573.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5034398148721169106" border="0" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg6l4FevNAIDaETfil-eZ-g1bV3fwxOud1gVE3f2CYKNLlt0h9cQA4LU6fe4cZiRBpNwvyLb8k-y6NE4jVQLzX6VoSMvbpdhy0KtYXZoMW-6LWnV0VdzV1awb1VzNnCn_xVtiHqnA/s1600-h/IMG_3579.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg6l4FevNAIDaETfil-eZ-g1bV3fwxOud1gVE3f2CYKNLlt0h9cQA4LU6fe4cZiRBpNwvyLb8k-y6NE4jVQLzX6VoSMvbpdhy0KtYXZoMW-6LWnV0VdzV1awb1VzNnCn_xVtiHqnA/s320/IMG_3579.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5034398646937375458" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Öö telgis oli põrgulikult külm ja ärkasin unise ning pahurana. Aga mis seal ikka.<br />Pärast hommikusööki asusime väikesele matkale, et enne äraminekut saada rohkem aimu saare põhjaosast. Jõudsime ruinasteni, kuid otsustasime, et ei hakka raha sissepääsu eest maksma, vaid läheme hoopis vaatama lõunas asuvat Templo del Soli. Kuna saar ise on looduslikult niivõrd kaunis, siis pakub ka lihtsalt jalutamine seal piisavalt võimsa elamuse.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgIUERdm2ujSkk_SCkzTicxyN0tvh9poji05QOvKIlMs4RhScvjge7-tMHEfjRn0DZtR_LoKFWTsu7dH1tlTnYhVlD0iiOiMWSUfv_7I8CbaIbElCjgdW7eH0O2hCYGev4gbTVw9w/s1600-h/IMG_3601.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgIUERdm2ujSkk_SCkzTicxyN0tvh9poji05QOvKIlMs4RhScvjge7-tMHEfjRn0DZtR_LoKFWTsu7dH1tlTnYhVlD0iiOiMWSUfv_7I8CbaIbElCjgdW7eH0O2hCYGev4gbTVw9w/s320/IMG_3601.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5034399724974166770" border="0" /></a><br /><br />Otsustasime, et järgmise öö veedame saare lõunaosas, mis on kuulus oma imekauni päkesetõusu ja -loojangu poolest.<br />Sõitsime paadiga sinna ning leidsime ühe väikese tüdruku, kes juhatas meid mäetipus asuvasse hostelisse.<br /><br />Ning õhtul, kui päike loojus istusime kõik suu ammuli ja lihtsalt vaatasime kui ilus kõik on.<br /><br /><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhElnu3YzMBuCOZ5T5VfCF4qMECR8jHhjYRUw1I4uJQNinsG4HpPREMMcpNEnEFnWYnVpnRBtBh7N-BFOa0p8korOZ8u2aSwdLwAS9GYuD1kGilMDzGEEQSCVroS2-7Uc4LVaOxZA/s1600-h/IMG_3606.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhElnu3YzMBuCOZ5T5VfCF4qMECR8jHhjYRUw1I4uJQNinsG4HpPREMMcpNEnEFnWYnVpnRBtBh7N-BFOa0p8korOZ8u2aSwdLwAS9GYuD1kGilMDzGEEQSCVroS2-7Uc4LVaOxZA/s320/IMG_3606.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5034401451551019778" border="0" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjb5PMQiw2TyrnpKC0s263qI9EoZjClfXvbBUQDOoxBrVjLrDTHq3D7vouHW4bz_JoP4pXelmZtdzTgq0I-pytwV-WQjIBrf3vTLY6YiZ3Kp5GlpuKnU4ff0gAPZY5s-s_L62PydQ/s1600-h/IMG_3610.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjb5PMQiw2TyrnpKC0s263qI9EoZjClfXvbBUQDOoxBrVjLrDTHq3D7vouHW4bz_JoP4pXelmZtdzTgq0I-pytwV-WQjIBrf3vTLY6YiZ3Kp5GlpuKnU4ff0gAPZY5s-s_L62PydQ/s320/IMG_3610.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5034404758675837714" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Niisis järgmisel hommikul planeerisime minna Templo del Soli külastama. Et jõuda kella 11 paadile pidime tõusma vara, sest mina ja Ada jätsime oma kotid hostelisse ja seetõttu pidime jõudma veel ühe korra mäkke tõusta ja seejärel sadamasse.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjpWX5qf8NFV30w9kNAZcF8M4KFAWK5UrOK9Lg3TqRFm0ROW_V392HHny-10aBaz8eLR9INzcjpfMwS7lGWS0g7wnxnmJrgHEJSi68-rrjqGD75F5XEN85tGoqQadt9vnXvh0Dhmw/s1600-h/IMG_3627.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjpWX5qf8NFV30w9kNAZcF8M4KFAWK5UrOK9Lg3TqRFm0ROW_V392HHny-10aBaz8eLR9INzcjpfMwS7lGWS0g7wnxnmJrgHEJSi68-rrjqGD75F5XEN85tGoqQadt9vnXvh0Dhmw/s320/IMG_3627.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5034405815237792546" border="0" /></a><br /><br /><br />Lõpuks läks meil siiski nii kiireks, et pidime oma seljakottidega tegema kiirlaskumise. Jõudsime napilt paadile, mis oli ainult meie järgi oodanud, kuna Cecilia ja Hanna olid palunud, et meid ära oodataks. Ning oh seda üllatust kui paat tegi väikese peatuse Templo del Soli juures et kõik, kes ei olnud viitsinud ruinasteni ronida, saaksid need ikka ära näha.<br /><br />Igatahes tagasi Copacabanasse jõudes võtsime bussi La Pazi, kuhu jõudsime kohale päris hilja õhtul. Cecilia oli välja vaadanud odava ja hea hosteli- Carretera, kuhu suundusid ka teised tüübid meie bussist. Sinna jõudes pakuti meile voodeid 7kohalises toas, kus olevat juba kaks inimest. Mudugi rõhutati meile korduvalt, et jagama tuba ainult teiste tüdrukutega. Seetõttu oli päris üllatav tuppa jõudes kohtuda kahe argentiinlasest poisiga, kes selles toas elasid. Aga mis seal ikka. Hosteli kõik seinad olid kaunistatud kirjade ja joonistustega selle eelmistelt elanikelt.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEixE6VWQzblcAxUI7Gq9w006eHv8uPzPePbh6ZAWIjRhOAo4cBKqgPNOR2olBWPc6Lp7qM72ADNHhi_DBqCVXFoTja61AfnHfxyxjZEXVpVJOunK2ugFufHLtwAorCjcOZF7s3XFA/s1600-h/IMG_3642.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEixE6VWQzblcAxUI7Gq9w006eHv8uPzPePbh6ZAWIjRhOAo4cBKqgPNOR2olBWPc6Lp7qM72ADNHhi_DBqCVXFoTja61AfnHfxyxjZEXVpVJOunK2ugFufHLtwAorCjcOZF7s3XFA/s320/IMG_3642.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5034411132407305010" border="0" /></a><br /><br />Järgmisel hommikul läksime rõõmsalt linna ja lootsime, et saame põhjalikult linnaga tutvuda. Kuid olime teinud väikese valearvestuse. Nimelt käis linnas täie hooga karneval. Ning see kujutas endast armutut veesõda. Kesklinna jõudes hakkasime saama veepommidega vastu päid ja jalgu ning kui üritasime põgeneda teisele tänavale möödus meist kaubik, kust valati meile ämbriga vett kaela. Cecilia oli meist vist kõige vihasem ja kostitas kõiki lausega: PUTA MAADREEEEE!!!! Tilkusime veest ja põgenesime ühele trepile, mis tundus veidike ohutum. Kuid ka see oli meist liiga naiivne tegu. Varsti lendasid meie poole veepommid vastasolevatest akendest ning ka ühest autost. Lootuse kaotanuna jooksime ühe takso poole ning palusime end hostelisse tagasi viia.<br /><br />Kuna olime veidike traumeeritud, siis otsustasime, et rohkem me selle päeva jooksul linna tagasi ei lähe. Vähemalt mitte seni, kuni valge on (sõda lõppeb koos päikese loojumisega).<br /><br />Õhtul läksime väikse seltskonnaga hostelist linnapeale, kus tutvusime ühe kohaliku tüübiga, kes oli lahkelt valmis meile järgmisel päeval linnas tuuri tegema. Nii saigi kokku lepitud, et ta tuleb järgmisel päeval meid hostelist otsima.<br /><br />Väga tore oli järgmisel päeval liikuda ringi koos inimesega, kes linna tunneb. La Paz on piisavalt suur linn, et omal käel on seal päris keeruline ekselda. Lisaks on seal päris palju linnaosasid, kuhu minna ei tasu. Varusime kõik endale vihmakeebid ja alustasime ringkäiku. Cristian juhtis meid osavalt mööda tänavatest, kus toimus kõige karmim veesõda, kuid sellest hoolimata saime me paar korda veepommidega pihta või kaunistati meid lihtsalt veidike kunstlumega.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhwXMOei_D8cCJ_9EUM2pDjTfEwlMLFp4E-MDO3RmlsOtddemO9NHl1VPJkZAkCm_7Nu_e9Bq4TqhGbj5oajq3gYrgTJ-wAaSt59oLUwVXaj5IEJeuY6FH2ECr_9MdEFW0jBR8T1w/s1600-h/IMG_3650.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhwXMOei_D8cCJ_9EUM2pDjTfEwlMLFp4E-MDO3RmlsOtddemO9NHl1VPJkZAkCm_7Nu_e9Bq4TqhGbj5oajq3gYrgTJ-wAaSt59oLUwVXaj5IEJeuY6FH2ECr_9MdEFW0jBR8T1w/s320/IMG_3650.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5034412055825273666" border="0" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgFG5t6sV8lGXEfLA5dxZbCZkXpFG3a_f0n_5uk3GMwgOKhSYZ6lKcEDiwI6Yh1szyQNf10BgkPHoVAVvUYWyXkpLKSxj3r7gh8r7ik3gSuFZQoYFkBl3c4Ni5mta9YgRzm6lIVwg/s1600-h/IMG_3645.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgFG5t6sV8lGXEfLA5dxZbCZkXpFG3a_f0n_5uk3GMwgOKhSYZ6lKcEDiwI6Yh1szyQNf10BgkPHoVAVvUYWyXkpLKSxj3r7gh8r7ik3gSuFZQoYFkBl3c4Ni5mta9YgRzm6lIVwg/s320/IMG_3645.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5034413090912392018" border="0" /></a><br /><br />La Paz on väga kummaline linn, kuna seal on üksteise kõrval majad täesti erinevatest ajastustest. Ei ole eraldi uued majad ja vanad. Otse Plaza Marillol asuva kiriku taga asub kõrge paneelmaja. Keegi avaldas arvamust, et piisab La Pazis ühes piirkonnas ringi jalutamisest, et saada aimu kogu linnast. Kuid kogu oma segasuses oli see väga uhke linn. Eriti öösel, kui saab alllinnast vaadata kõikjal ümber kõrguvat ja tuledes säravat altot.<br /><br />Et miks mul nii vähe pilte La Pazist on? Sest lihtsalt liiga ohtlik oleks olnud pilte teha. Lisaks sellele, et fotokas võib lihtsalt läbi vettida on karnevali ajal linnas veel rohkem kuritegevust. Kuulisme väga levinud meetodist- lastakse kogu nägu kunstlumega kokku ja seni kuni oled ehmunu võetakse kott koos kõigi asjadega ära. Seda oli juhtnud mitmel inimesel meie hostelist.<br /><br />Ning teispäeval otustasime hakata tagasi Cuscosse tulema. Kui me hostelis teatasime, et kavatseme täna ära minna, siis arvasid päris mitu inimest, et arvatavasti ei välju täna ühtegi bussi, kuna kõik on liiga purjus. Meile tundus see loomulikult liiga uskumatuna ning läksime bussijaama pileteid ostma. Seal käis aga totaalne pidu. Kohutavalt vali muusika, kõik tantsisid, põrand oli kaetud lilleõitega, kõik jõid (kell oli üks) ning kui me küsisime busside kohta, siis teatati enesestmõistetavalt, et alles homme lähevad bussid. Lõpuks õnnestus meil saada vist ainukesest sel päeval mingeidki pileteid pakkuvast firmast endale piletid Punosse. Jätsime hüvasti oma esimeste sõbrannadega siin kontinendil ja asusime minekule.<br /><br />Punos otsime piletid Cuscosse. Loomulikult hakkas ka see buss tund aega hiljem minema ning peatus iga natukese aja tagant tehniliste rikete tõttu. Seetõttu jõudsime kohale lubatust kaks tundi hiljem, aga mis seal ikka. Vähemalt olime tagasi Cuscos. Meel natuke nukker, et meie tore reis läbi oli saanud.hedda adahttp://www.blogger.com/profile/05358285690615172430noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-36595402.post-6975063514741744412007-02-05T06:35:00.000-08:002007-02-05T12:18:19.809-08:00kadunud hingedvahepeal on toimunud jälle terve posu asju.<br />lühidalt nendest:<br />käisime külas oma sõbral Juanil, kes töötab Caicays vabatahtlikuna. Meie rõõmus kollektiiv veets seal ühe täiesti ebaproduktiivse(kuid lõbusa) päeva. Caicay on väga väike külakene (500 elanikku). Linnas on üks pood, kus ei ole müügil isegi vorsti ja me ostsime sealt ära viimase sibula. See-eest on üleval mäenõlval väga ilus basseinike. Tänavatel on hästi palju notsusid.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgyDje7lyn3svXgP9NereDlUNFT1Nxl7NdsVz5Iq-1NAL5oyLwnPymWq_C6TeABJ3xc_C6CgHB2-bq7F3T5y_yX-bevydcnVIgzI5byniepPM65JSaS8MDXxRcw1i5BB4Hdo52Nuw/s1600-h/IMG_3234.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgyDje7lyn3svXgP9NereDlUNFT1Nxl7NdsVz5Iq-1NAL5oyLwnPymWq_C6TeABJ3xc_C6CgHB2-bq7F3T5y_yX-bevydcnVIgzI5byniepPM65JSaS8MDXxRcw1i5BB4Hdo52Nuw/s320/IMG_3234.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5028062540161150754" border="0" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgahAGJG9jCK3-ABXkAJC60TTAYxzH38X2Y6Tx6Nom3zwTdbLFEHDyvXlTkx31_mrq0RBwjCHN2Pc9ERvk1tV4ks1anbF06_xQNakTVQaBAO_AyhZ76H-PiGzu0TPZTHFOzAZ6zjQ/s1600-h/IMG_3219.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgahAGJG9jCK3-ABXkAJC60TTAYxzH38X2Y6Tx6Nom3zwTdbLFEHDyvXlTkx31_mrq0RBwjCHN2Pc9ERvk1tV4ks1anbF06_xQNakTVQaBAO_AyhZ76H-PiGzu0TPZTHFOzAZ6zjQ/s320/IMG_3219.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5028145003533234018" border="0" /></a><br />mis veel? suurepärane kohvik(pildil), kus saab chichat (maisijook vähese alkoholiga) juua. sealt naastes ostsime panthenoli oma päiksepõletuste raviks.<br /><br />eelmisel nädalavahetusel leidis aset põgenemine Cuscost. Jõudsime ära käia Urubambas, Ollantaytambos, Santa-Marias ja Quillabambas. Viimasesse kahte jõudsime seetõttu, et ma kohutavalt tahtsin süüa sealseid mangosid, sest Juan rääkis, et Santa-Maria on linn, kus kõikjal on mangod, mangod ja veelkord mangod. Poodides on ainult mangod, turul on ainult mangod jne. Omamata vähimatki ettekujutust, kui kaugel see mangolinn asub, istusime bussi ja oh seda üllatust, kui saime kuus tundi sõita. Kogu tee bussi põrandal, kuna istekohti ei jätkunud.<br /><br />Santa-Mariasse jõudes ootas meid väga kuum ilm, kuna see asub juba peaaegu selvas st et kliima on täiesti teistsugune, õhk on väga soe ja niiske, hästi palju sääski ja taimestik on hoopis lopsakam. vaatad ringi ja näed banaane puu ostsas kasvamas, mööda sõidab veoauto, mille kast on täis mangosid jne (ja kui küsisime, kas saaks ühe mango sellest hunnikust tasuta, siis saadeti meid pikalt:( ) aga igatahes suurest rõõmust mangoparadiisi jõudmise üle sõin ma mangojäätist, lihtsalt mangot ja saia mangoga.<br /><br />Edasi Quillabambasse. See on linn, mis asub looduslikult imekaunis kohas, kuid inimene on omalt poolt teinud kõik, et see oleks ääretult kole. Kõik majad oleks just kui klopsitud kokku juhuslikest asjadest, mis kätte sattunud. Kuid üks tore asi, mis selles linnas väärib äramainimist, on seal ringiliikuvad mototaksod.<br />Ja veel sain käia ujumas! (Pärast paari päeva telkimist on see eriti nauditav, kuna omab ka puhastavat efekti).<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhRIXIviV7uY0wkSlTrj-wtFCwONQtFXq13qitwhsS42Ha8nPXR0W_QLx-2wM4py83RaEIsIqTOKS_mUCCJgz5oOTKMKVWggeRNh848YgreYW8FT_RP4ZHlSVYgZTaVu5QKEx2qeA/s1600-h/IMG_3349.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhRIXIviV7uY0wkSlTrj-wtFCwONQtFXq13qitwhsS42Ha8nPXR0W_QLx-2wM4py83RaEIsIqTOKS_mUCCJgz5oOTKMKVWggeRNh848YgreYW8FT_RP4ZHlSVYgZTaVu5QKEx2qeA/s320/IMG_3349.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5028065765681590066" border="0" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9RvgOPEH85hOtWdEjwrZZf-91GVD9gboyjLY1Js-8djJEiKwz6iveapT-c_3YZYBDTo4KDgIMVmMOWrftiOPM6nduTnk6TxV82t_W5klDARdKPeNAumzPMiN4MWtrBFbFKMs12g/s1600-h/IMG_3357.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9RvgOPEH85hOtWdEjwrZZf-91GVD9gboyjLY1Js-8djJEiKwz6iveapT-c_3YZYBDTo4KDgIMVmMOWrftiOPM6nduTnk6TxV82t_W5klDARdKPeNAumzPMiN4MWtrBFbFKMs12g/s320/IMG_3357.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5028067088531517250" border="0" /></a><br /><br /><br />Ning teispäeval leidis aset veel üks tähtis sündmus, mille puhul sain korduvalt kanda ette kanapere sünnipäevalaulu. ning saime süüa torti, mille kohta ada korduvalt kinnitas, et eestis on see oluliselt parem.<br /><br />oh seda rõõmu!hedda adahttp://www.blogger.com/profile/05358285690615172430noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-36595402.post-27005364920225403032007-01-20T15:05:00.000-08:002007-01-20T16:05:38.114-08:00rajuMeil oli eile siin torm. Õigem oleks seda vist nimetada metsikuks rahesajuks.<br />Aga ma alustan hommiku kirjeldamisega, mis oli erakordselt kaunis ja soe. Nii kuuma ilma pole meil kaua olnud. Üritasin natuke rõdul lugeda, aga seal läks nii metsikult palavaks, et pidin tuppa põgenema. Seejärel läksime Adaga jäätist sööma (mille muu järgi sa ikka kuumal ilmal isu tunned). Koolis küsisime veel oma õpetaja käest, et kas nii kuumad ilmad on siin normaalsed.<br />Pärast tunde jõudsime napilt koju kui hakkas rahet sadama. Ma ei julgenud minna meie klaasist kööki isegi sööki võtma, sest kartsin, et suured rahetükid (kuskil kirsisuurused) peksavad lae lihtsalt puruks. Kogu rõdu kattus kiiresti suurte jääpallidega (ma tõesti ei saa neid nimetada raheteradeks). Sellega kaasnev hääl oli metsikult valju. Ada pidi kõne õega lõpetama, sest ta lihtsalt ei kuulnud enam eriti palju.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj9iHoj2rCw_CHISbEnPOe9H08BCo3s6eIP78krJ9fL9B0Ypbs46c1DKUE7q1ThtCW3lR4iWlIWuHOZAusemFjSOiFeGXfsaT8hINC9rYWmiJCyE2jhTwOt9xjKgDxPOsYNigRGiw/s1600-h/IMG_3203.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj9iHoj2rCw_CHISbEnPOe9H08BCo3s6eIP78krJ9fL9B0Ypbs46c1DKUE7q1ThtCW3lR4iWlIWuHOZAusemFjSOiFeGXfsaT8hINC9rYWmiJCyE2jhTwOt9xjKgDxPOsYNigRGiw/s320/IMG_3203.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5022260129376436466" border="0" /></a><br /><br />Lisaboonusena hakkas meie kööki vett sisse voolama. Selle tulemusena tekkis meile kööki imekena järvekene, mida me hiljem kühvliga likvideerisime.<br />Pildil üritan ma mingilgi määral takistada vee edasist sissevoolu meie koju. Üldiselt mind paneb ikka uuest ja uuesti imestama siinne ehituskvaliteet. Mis mõttes on kraan paigutatud seina nii, et see võimaldab vihmaveel katuselt otse meie kööki voolata?<br /><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhWpEpkppC-Sg2XXyiRlEroS7Iwn-cYUudbeDI1ZgmP-NH6K2G5SvcSHND7a1715Pp6z6RCI9QsTNsiENehGlYHEf7SbYjFIbJgph8n0nj4xsHeFkoMo_d09rXS6poAoEm7R8zbng/s1600-h/IMG_3190.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhWpEpkppC-Sg2XXyiRlEroS7Iwn-cYUudbeDI1ZgmP-NH6K2G5SvcSHND7a1715Pp6z6RCI9QsTNsiENehGlYHEf7SbYjFIbJgph8n0nj4xsHeFkoMo_d09rXS6poAoEm7R8zbng/s320/IMG_3190.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5022257646885339362" border="0" /></a><br /><br />Ning kuna me lihtsalt ei saanud kodust välja (tänavatel oli täiesti võimatu liikuda), jäime me tööle üle poole tunni hiljaks.<br />Kui me lõpuks minema saime, siis nägime, et mahasadanud lumi oli tekitanud täieliku liikluskaose ja inimesed tegid rahehunnikuist vaimustunult pilte.<br />Tööle jõudes nägime, et ka seal on metsikult sisse sadanud. Kogu elektrisüsteem oli välja lülitatud, sest lagi oli veest läbi imbunud ning sealt sõna otseses mõttes voolas vesi läbi. Vett lükati harjadega välja ja lapsed jooksid kruusid käes ringi ja kogusid vett, mis laest tuli.<br />Muidugi oli neil väga lõbus tormata keskuse ees treppidel ja mängida lumesõda. Aeg-ajalt pidime nõudma väikeseid pause, et vaesed turistid (kes olid niigi ehmunud) ei saaks mõne lumepalliga vastu pead.<br />Täna hommikul tuli murelik korteriomanik meie uksetaha ja oli väga üllatunud, kui sai teada, et meil ei läinudki ükski klaas katki. Paljudes kohtades olevat rahe klaasid puruks peksnud. Seega hoolimata oma väikesest järvekesest läks meil väga õnnelikult.<br /><br />Aga muidu on meie elus toimunud suur muudatus. Nimelt vahetasime töökohta. Nüüd tegeleme 10-18aastaste tänavalastega. Kuna räägime juba oluliselt paremini hispaania keelt, on meil kergem töötada ka vanemate lastega. Tegemist on projektiga, mille abil üritatakse ennetada kuritegevust, iga päev kohal ka kaks inimest politseist.<br />Selles keskuses võivad käia kõik lapsed, nad saavad seal õppida inglise keelt (selleks on eraldi õpetaja), teha käsitööd, mängida malet ja jalgpalli, vaadata telekat ja lihtsalt juttu rääkida. Laste hulk, kes seal käivad on väga varieeruv. Mõnikord ainult 15, teistel päevadel 30 ja rohkem.<br />Töö on eelnevast väga erinev, kuna nüüd peame hakkama saama oluliselt vanemate ja tänavaeluga karastunud tüüpidega. Päris paljud neist on meile juba eelnevalt tuttavad, kuna töötavd iga päev Plaza de Armasel või selle ümbruses. Nad müüvad postkaarte, nätsu, komme, näpunukke või puhastavad saapaid. Pahatihti kipuvad nad töötama ka öösel ja kui me juhtume neid siis kohtama, käsime neil kiiresti magama minna.<br />Väga lahe on minu jaoks see, et nende jaoks on male väga huvitav mäng. Kui nad muidu on hüperenergilised ja rahmeldavad lakkamatult ringi, siis male võtab järsku kogu selle hoo maha. Istusin ja mängisin reedel ühe posiga malet, teised kogunesid meie ümber ja elasid kaasa. Kui ma jalgpallis sain häbistatud (ma olin nii vilets väravavaht, et mind vahetati välja), siis malega teenisin ma veidike <span style="font-style: italic;">reskepti</span>.<br />Täna käisime kokkusaamisel teise vabatahtlikuga, et panna paika plaanid, mida me sel nädalal nendega tegema hakkame.<br />Hetkel tundub töö väga põnev ja minu jaoks midagi täiesti uut.hedda adahttp://www.blogger.com/profile/05358285690615172430noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-36595402.post-19490146759769945802007-01-17T22:53:00.000-08:002007-01-18T06:35:58.200-08:00girls gone wildMeie hulluksminemine piirdub õnneks vaid segase jalgrattamatkaga.<br />Ehk siis sellel nädalavahetusel otsustasime minna viiekesi (Ada, Andreas, Imar, Raul ja mina) jalgratastega Pisacusse. Laenasime ja laenutasime endale rattad ja plaanisime lahkuda Cuscost kell 10. Nagu alati läksid ka seekorda asjad teisiti. Seekord seetõttu, et rattad, mis pidid olema täiesti korras, ei olnud seda mitte. Pidime neid kella poole üheni remontima. Vahepeal tekkis juba reaalne kahtlus, kas me üldse kuhugi nende ratasetega läheme. Aga lõpuks siiski otsustasime minna.<br />Alguses tuleb tõusta välja orust, kus Cusco asub ja see on päris raske ülesanne. Tegemist on korraliku treeninguga kõrgmäestikus. Inimesed, kes sõitsid busside ja autodega mööda vaatasid meid üpris üllatunult, aga samas lehvitasid meile heatahtlikult. Sellised jalgrattasõitjaid siinkandis just palju pole. Ja pärast tundi aega tõusmist sain ma juba päris hästi aru, miks eelistatakse siin bussiga liikuda. Vahepeal tegime Sacsayhuamanal väikese peatuse ja meie juurde jooksid kohe kolm väikest tüüpi, kes näppisid meie jalgrattaid ja uurisid meid suure huviga. Igatahes pole mina (ega ka Ada) kunagi pidanud nii palju järjest rattaga tõusma. Reeglina on ikka natuke tõusu ja natuke lauget maad, aga siin oli tõepoolest järjest tõus-tõus-tõus.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgH6pJGzUj0PwEe5pjHGI4JU2ggkEMQqdg-pX4RRLEojArcrvz_6Q_1TwVlcNEwscEMmvaXYfSYjLNPgrJF7SVTIlzffCkhPMsSa7z2ofWdGPsonzJD6xESWrxIXd7mOHImuwvLvw/s1600-h/IMG_3138.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgH6pJGzUj0PwEe5pjHGI4JU2ggkEMQqdg-pX4RRLEojArcrvz_6Q_1TwVlcNEwscEMmvaXYfSYjLNPgrJF7SVTIlzffCkhPMsSa7z2ofWdGPsonzJD6xESWrxIXd7mOHImuwvLvw/s320/IMG_3138.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5021266840879825010" border="0" /></a><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQnwwM2WWLtHzhSaoovfwwS5FNP-Yy4Eyz6lY2cBVMmWV5zx6mSz1_aDhES55QGBe90ktzxksVsXxuzXuPfsUmxwvNy3cZpBH8F5_LmFfVaGZAsB3Mx0Iy0RE5qNiiBsXnWG9dKQ/s1600-h/IMG_3139.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQnwwM2WWLtHzhSaoovfwwS5FNP-Yy4Eyz6lY2cBVMmWV5zx6mSz1_aDhES55QGBe90ktzxksVsXxuzXuPfsUmxwvNy3cZpBH8F5_LmFfVaGZAsB3Mx0Iy0RE5qNiiBsXnWG9dKQ/s320/IMG_3139.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5021262812200501346" border="0" /></a>Kuid tõusmise juures on väga tore see, et sellele järgneb eriti lahe langus. Kuna tahtisme minna mööda huvitavamat teed, siis sõitsime maanteelt ära kõrvalasuvale mägiteele. Kuna laskusime väga kiiresti ja tee oli väga mudane, siis toimusid meie välimusega väikesed muudatused. Esimese pausi ajal, kui me nägime üksteise välimust, oli see kõigi jaoks nii naljaks, et kukkusime teineteist pildistama. Kõik oli värvunud kaunilt pruunikaks.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj9lJkPJyCyG1hyJDHFRFQpQOIfLpdSqFMArrj_AWYEP135AhDb9ZyPTiY0sbgqFvAh5P4zzrnN9__nIGikYoLZYE2nFxAehjpkUE1a0cbLN4k1gQMv-BnhiSZsow0Uxd6vEK1QMw/s1600-h/IMG_3153.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj9lJkPJyCyG1hyJDHFRFQpQOIfLpdSqFMArrj_AWYEP135AhDb9ZyPTiY0sbgqFvAh5P4zzrnN9__nIGikYoLZYE2nFxAehjpkUE1a0cbLN4k1gQMv-BnhiSZsow0Uxd6vEK1QMw/s320/IMG_3153.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5021377479237370050" border="0" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgGI1h8-3kQD0fFFwaRVOFeZhom0DCZr1Ymo4Wk7ZinztHS5QwBPyBmI1S7nDV28Y9ViEeDGXycfqiKgWgbHrmM-bRkNn49N3WoHydmMqwL-wbyRqswl6eBV021ia5Vlivr4bnlng/s1600-h/IMG_3146.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgGI1h8-3kQD0fFFwaRVOFeZhom0DCZr1Ymo4Wk7ZinztHS5QwBPyBmI1S7nDV28Y9ViEeDGXycfqiKgWgbHrmM-bRkNn49N3WoHydmMqwL-wbyRqswl6eBV021ia5Vlivr4bnlng/s320/IMG_3146.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5021378943821218002" border="0" /></a><br /><br /><br />Varsti tabas meid aga veel üks imetore üllatus. Nimelt Andrease ratas, mida olime pikalt remontinud, oli taaskord katki. Kumm oli kolmest kohast puruks ja õhk tuli mühinal välja. Kuna mööda mägiteed sõitmine tühja kummiga on veel võimatum kui mööda maanteed, siis tegime kiirlaskumise maanteele, läbides vahepeale jääva väikse külakese. Siinsed inimesed on üldiselt harjunud, et gringod ja eurooplased liiguvad kenasti ja korralikult turmismibissidega, seetõttu saime me ka külakeses imekspanevate pilkude osaliseks, kui ilmusime külla lihtsalt kusagilt mägedest.<br />Lootsime, et äkki saame bensiinijaamast kummidesse õhku, kuid see osutus alusetuks, kuna õhku lihtsalt ei olnud. Kui meil on vaja bensiinijaamast bensiini, ei saa me seda, kui on vaja õhku, pole sedagi. Meil oli veel vähemalt 40 minuti kiire laskumisega sõitu Pisacuni. Selleks, et tagarattale oleks väiksem surve, vahetasime Andreasega rattad ära ja hakkasime kiiresti sõitma. Aga oh seda üllatust, kui ma suurel kiirusel laskudes avastasin, et mu uuel rattal pidurid ei tööta. aye. Aga mis seal ikka, vahepeal tuli hirm peale, aga siis jälle leidsin, et nii lahedat kogemust polegi olnud. Raske on kirjeldada tunnet, mis tuleb laskudes mööda käänulist mägiteed, suure kiirusega ja kõikjal su ümber on lihtsalt fantastilised vaated.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj-V4IvdCO6HiM7TCnc4b3eEJgMsu1RagWQQd6MMZHSnhnsv5jti9wRsL_q3dB-hiqUAfbNQcyzUthq3PlqXxPbkogqD3JRrFzvUSb3eHRNVAHaCoUHVaQCgDNFn26rxJmKrZxkJQ/s1600-h/IMG_3154.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj-V4IvdCO6HiM7TCnc4b3eEJgMsu1RagWQQd6MMZHSnhnsv5jti9wRsL_q3dB-hiqUAfbNQcyzUthq3PlqXxPbkogqD3JRrFzvUSb3eHRNVAHaCoUHVaQCgDNFn26rxJmKrZxkJQ/s320/IMG_3154.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5021272037790253186" border="0" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEizhJTPCGoAsnQwWo5EnbMgMcWLn8esxVBe8xafyer5cLogC0LKMAUYszUZU6dNDCJIDMqpdXVSXj20_EDoberkFbFGjO-681HNeex_VxQI_cZqHvMNQ6DIg0mlnpH4Qhh2CJiYWQ/s1600-h/IMG_3155.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEizhJTPCGoAsnQwWo5EnbMgMcWLn8esxVBe8xafyer5cLogC0LKMAUYszUZU6dNDCJIDMqpdXVSXj20_EDoberkFbFGjO-681HNeex_VxQI_cZqHvMNQ6DIg0mlnpH4Qhh2CJiYWQ/s320/IMG_3155.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5021272905373646994" border="0" /></a> Enne Pisacusse jõudmist vahetasime veel paar korda rattaid, et üks loll ei peaks tühja kummi ja ilma piduriteta sõitma.<br />Pisacus läksime Rauli vanemate restorani, kus saime süüa väga head peruu toitu. Pärast seda tegime lõket ja loomulikult õnnestus meil nii palju jorutada, et jäime maha viimasest bussist Cuscosse ja magasime restorani juures olevas elutoas.<br />Eelmisel nädalavahetusel autoga sõites sai meil bensiin otsa, seekord lagunesid rattad. Andreas leidis kokkuvõtlkult, et edasipidi peame reisima ainult bussi või lennukiga.<br />Esmaspäeval rääkisme rõõmsalt oma hispaania keele õpetajale, mis me nädalavahetusel tegime. Ta läks selle peale väga närvi ja teatas, et me ei tohi igasuguseid lolluseid ja hulluseid ette võtta. Ütles, et me ei tea, kui ohtlik siin ratastega liikuda on ja et ta ei taha meid haiglas külastada.<br />Kuigi me ei läinud sellele reisile täiesti läbimõtlemata, pean ma tunnistama, et see on meie senistest reisidest olnud kõige segasem.<br />Ja laupäeval käsime ceviche peol, nüüd oskame ise ka seda valmistada (enam-vähem).hedda adahttp://www.blogger.com/profile/05358285690615172430noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-36595402.post-72438786981685224332007-01-08T08:16:00.000-08:002007-01-08T13:17:35.421-08:00... kõik heaLaupäeva hommikul saabusid üllatuslikult meie uksetaha Andreas ja Raul, kes kõlistasid autovõtmetega ja teatasid, et plaanivad koos meiega linnast välja sõita. Kuhu me läheme, seda ei teadnud ka nemad. Aga mis seal ikka. toppisin kotti ujumisriided ja sõnaraamatu ning läksime. Enne Cuscost väljasõitu läksime läbi bensiinijaamast. Kellelgi polnud aimu, kui palju võiks bensiini kuluda ja kuna raha ka eriti ei olnud, siis kogusime kõigilt 10 soli (ehk siis 40 soli kokku), palusime selle eest kütust ja läksime.<br />Vahepeal oli langenud otsus, et läheme Laresisse, mis jääb Calcast põhjapoole ning asub mägede vahel. Seal asuvad <span style="font-style: italic;">Banos Termales</span> ehk siis termaalbasseinid.<br />Kuna teekond Laresisse kulgeb 3 tundi üle mägede, siis otsustasime teha Calcas väikese söögipausi. Pildild Calca Plaza de Armas<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhMcFsAK3hKuA1_3wnurzX7T1DiZl_q7RuUsr_RYHHlVr011K6XtZxD8pP0KhJ1YCF7Id1cowxRA7y_R5uOgMAocr2gPx8sQngKSDiEoJAol5aEo4XJ3Q-cgOoC8odwRDUGUdQiNQ/s1600-h/IMG_3027.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhMcFsAK3hKuA1_3wnurzX7T1DiZl_q7RuUsr_RYHHlVr011K6XtZxD8pP0KhJ1YCF7Id1cowxRA7y_R5uOgMAocr2gPx8sQngKSDiEoJAol5aEo4XJ3Q-cgOoC8odwRDUGUdQiNQ/s320/IMG_3027.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5017718396320682770" border="0" /></a><br />Jäime peatuma ühe suhteliselt korraliku välimusega söögikoha ees ja nagu alati küsisime enne sisseastumist, kui palju maksab menüü (lõunaajal pakutakse siin kõigis kohvikutes menüüd, mis koosneb supist, praest ja joogist). Alguses krimpsutasime veidi nägu, kui ettekandja ütles, et tervelt 4 soli. Kuid kuna meile lubati lisaks eelroaks choclo con queso (maisitõlvik juustuga), siis otsustasime siiski seal lõunatada. Kuna mina olin just elanud üle järjekordse toidust tingitud kõhutrauma, otsustasin süüa seekord kanapuljongit. Läksime ja istusime lauda. Turistivälimusega külalisi nähes lähenes meie lauale restoraniomanik, kes lootis, et meil pole kohalikest hindadest aimugi ja ütles menüü hinnaks 7 soli. Raul teatas talle väga kurjalt, et hind on 4 soli ja me ei kavatsegi rohkem maksta. Vihaselt lahkus omanik meie juurest ja saime kenasti söönuks. Arvet tasudes selgus aga saatuslik viga, mis me teinud olime: kanapuljongi hinna olime jätnud küsimata. Sellest tingituna saime kviitungi, kus menüü hinnaks oli 4 soli ja kanapuljong 10 soli. Minu kurjadest avaldusest omaniku suunas ei olnud abi ja tasusime vihaselt hiigelarve. Siin on söömas käimiseks kolm kuldreeglit:<br />1) enne sisseastumist küsi hinda<br />2) hinda kuuldes tee ehmunud nägu ja tingi hind paar soli odavamaks<br />3) makstes kontrolli, et saad tagasi õige summa ja õige raha<br />Mõnikord kaotan oma valvsuse ja siis maksan selle eest, et mul on blondid juuksed.<br />Aga noh kõik said päris palju naerda , kuna reeglina saab sama hinna eest süüa päris mitu praadi.<br />Alustasime oma sõitu Larese poole. Tee sinna kulges üle mägede kitsastel serpentiinidel. Kuna tee on tohutult käänuline ja kitsas, siis pidi Andreas kogu aeg signaali laskma, et vältida kokkupõrget järgmise kurvi tagant tuleva auto, laama või lammastega. Õnneks jääb Lares välja suuremate turismiobjektide hulgast ja kogu tee jooksul kohtasime vaid mõnda üksikut kohlikele mõeldud kombit ja rohkelt rohkelt kohalikke, kes karjatasid mägiteedel oma loomi. Kaardilt vaadates tundub Lares Calcale lähemal kui Pisac, aga sinnasõit võtab mitu korda rohkem aega, kuna mäkke tõusmine ja langus aeglustavad sõitu, lisaks on maksimaalne kiirus 40 km/h (ka see tundus mulle kuristikku vaadates hullumeelne kihutamine). Samas olid vaated nii tohutult ilusad, et kõõlusin pidevalt aknast välja, et pildistada. Kuigi täiesti lootusetu on anda edasi seda massiivsust ja täiesti hullumeelseid vaateid.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh3Rc7ptNo4ZcoDoNohhuPIbxGxaAup_lITa66dYue52ZU05D6oHiPiC6RbHskxAIjx6ZJt1phXrdqzrjzW3l_dKbJCJRGDhq0PbeajImLA1zn1HFu8KK2Dr_nvfg78TvCPx7soHQ/s1600-h/IMG_3034.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh3Rc7ptNo4ZcoDoNohhuPIbxGxaAup_lITa66dYue52ZU05D6oHiPiC6RbHskxAIjx6ZJt1phXrdqzrjzW3l_dKbJCJRGDhq0PbeajImLA1zn1HFu8KK2Dr_nvfg78TvCPx7soHQ/s320/IMG_3034.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5017720552394265378" border="0" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgymmusXmi8k9vXIqCUIw9Cvv0Ndn6rgcOORnEa7KuromV024fs4avJMsMWLbASatwslSvLxurIBjLqmjibOcu5X45muE9op2IK70EBCAhI6ZndV_kWc32gbM1MclDLfDmNwoBfDw/s1600-h/IMG_3037.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgymmusXmi8k9vXIqCUIw9Cvv0Ndn6rgcOORnEa7KuromV024fs4avJMsMWLbASatwslSvLxurIBjLqmjibOcu5X45muE9op2IK70EBCAhI6ZndV_kWc32gbM1MclDLfDmNwoBfDw/s320/IMG_3037.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5017721445747462962" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Laresisse jõudes olime suurteks vaatamisväärsusteks oma heleda välimuse ja normaalse välimusega autoga. Väike stiilinäide Larese majast (sellised majad on kõikjal külakestes väga tüüpilised) ja keskväljak (kahjuks ei ole pildil näha, et selle keskel oli üüratu kaktus)<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh_Qd4qIjli0feETQveZv3R7aCm2AVikcFEwzhzG21yqsHgdog6Z1zNu00h3_5gsNVyPSOjGjHFgDfgxE9slpWJXEtqduqCOlvUwF2jMD7wi-vHvi9-qN9KTyhHMwTknLsEWjN1Rg/s1600-h/IMG_3043.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh_Qd4qIjli0feETQveZv3R7aCm2AVikcFEwzhzG21yqsHgdog6Z1zNu00h3_5gsNVyPSOjGjHFgDfgxE9slpWJXEtqduqCOlvUwF2jMD7wi-vHvi9-qN9KTyhHMwTknLsEWjN1Rg/s320/IMG_3043.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5017722983345754946" border="0" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQAtbukttcgy90whD62CPWRSOJNVrur3cpyEwvvSyexeSTtBnCZMq9CJUr_p0iNk8_MDLRYw-vNLDXGNuR84PnecMbh8AX5rxRjE4J-yZQlW-xoOedGQ_2HCt5WT184cVJeOkw0A/s1600-h/IMG_3062.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQAtbukttcgy90whD62CPWRSOJNVrur3cpyEwvvSyexeSTtBnCZMq9CJUr_p0iNk8_MDLRYw-vNLDXGNuR84PnecMbh8AX5rxRjE4J-yZQlW-xoOedGQ_2HCt5WT184cVJeOkw0A/s320/IMG_3062.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5017725289743192930" border="0" /></a><br />Kuid vahepeal oli meil tekkinud väike probleem, nimelt ei olnud meie väike bensiiniost olnud piisav selleks, et Laresest tagasi Calcasse jõuda. Tanklat seal loomulikult ei olnud, kuid uurisime välja, et ühest poest saab seda siiski osta. Kuid kuna kell oli juba 5, siis oli see juba kinni. Seetõttu otsustasime minna ujuma ja vaadata pärast, mis meist edasi saab.<br />Termaalbasseinideni jõudes tundus, et väljas on liiga jahe selleks, et ujuma minna. Kuid kuna olime nii pika tee panime kangelaslikut ujumisriided selga ja jooksime basseinide poole. Seal oli neli erinevat varianti- jahe, soe, väga soe ja madal (lastele). Alustasime jahedast, edasi veetsime enamuse ajast soojas, kuna kuum oli meie jaoks liiga kõrvetav. Eriti vägev on see, et väljas on jahe, kõrval kõrguvad mäed ja meie lihtsalt mõnuleme soojas vees. Suplesime seal kuni väljas läks kottpimedaks ja olime ainuksed inimesed basseinides. Kui otsustasime minema hakata oli liiga pime selleks, et isegi riietusruumideni jõuda ja vahetasime riided lihtsalt basseini ääres. Sealne vesi on värvuselt veidike pruunikas ja väljatulles avastasin, et mu ujumisriided on omandanud uue värvuse.<br />Tagasi linna minnes oli üpriski selge, et meie võimalused bensiini saamiseks ei ole just paranenud. Seetõttu õhtustasime ja hakkasime otsisima endale hostelit. Kuna meie finantsolukord oli väga kesine, valmistusime autos magama, kuid nagu öeldakse, on Peruus kõik võimalik ja me saime 20 soli eest kõik hostelisse magama. (pildil meie ööbimiskoha sisehoov)<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhA7nat0QVqGH6Jp7C5E1hyBTNSoyMn0rWmIQhZkLN-KEB0ZNpi0mKDH0TVVHKq50skWy6dNUrPOozq9Z1yqvqw6LzxX8F85rhhXyhcqsal1Cz77QCm4b8c9Srd3Uhyia7tBplR5g/s1600-h/IMG_3058.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhA7nat0QVqGH6Jp7C5E1hyBTNSoyMn0rWmIQhZkLN-KEB0ZNpi0mKDH0TVVHKq50skWy6dNUrPOozq9Z1yqvqw6LzxX8F85rhhXyhcqsal1Cz77QCm4b8c9Srd3Uhyia7tBplR5g/s320/IMG_3058.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5017723928238560082" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Pärast söömist, joomist ja hosteli eest maksmist jäi meil järgmiseks päevaks neljapeale järgi 41.20 soli, millest 40 pidime kulutama kütuse jaoks.<br />Hommikul jooksin poodi, tõin meile soli eest 1o saia ja koos inkakoolaga olid need meie kuninglikuks hommikusöögiks. Pärast seda läksime bensiiniotsinguile. Lisan pildi ka "tanklast" (Ada, Raul ja Andreas murelikult selle uksel)<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiXGbuQLfoNoBgbKd64Z_NmJO5wVw5ZtlCu505FWYnnLM4obVktR6slJh78bI_Vdhp1FNV-d2dIo3oJB3OGButgomGY-ky7NyEVMusj0QfEPL4TnMZCrQXfc6-lCCgv6eVwZy6l5w/s1600-h/IMG_3064.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiXGbuQLfoNoBgbKd64Z_NmJO5wVw5ZtlCu505FWYnnLM4obVktR6slJh78bI_Vdhp1FNV-d2dIo3oJB3OGButgomGY-ky7NyEVMusj0QfEPL4TnMZCrQXfc6-lCCgv6eVwZy6l5w/s320/IMG_3064.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5017717472902714114" border="0" /></a><br />Selgus, et nad müüvad ainult ühte tüüpi bensiini ja selleks on 84, mis meie autole ei sobinud. Järgnevalt oli kaks võimalust, kas keegi sõidab bussiga 6 tundi edasi-tagsi Calcasse ja toob sealt bensiini või võtame seda. Kuna 1/4 meie järelejäänud rahast oleks kulunud bussisõidule, otsustasime võtta 30 soli eest 84 ja lootsime sellega jõuda Calcasse. Tankimine kujutas endast seda, et tuli lehtri ja kannu bensiiniga mees, kes (mitte just liiga osavalt) täitis sellega paagi.<br />Meie suureks lootuseks oli, et Calcast saame vajalikku 90 bensiini.<br />Pärast 3 tundi imekaunist sõitu saabusime Calcasse, kus oli bensiinijaam, mis müüs vaid 84 bensiini. Lootuses, et Urubambas asuv suurem bensiinijaam müüb siiski veidi rohkemat kui üht tüüpi kütust ja aktsepteerib Andrease Mastercardi, võtsime riski ja sõitsime Cuscost veel kaugemale Urubambasse (tagsiteel Cusco poole ei oleks tunud ühtegi suuremat tanklat). Urubambas meie Mastercard kedagi ei huvitanud ning otsime viimase 10 soli eesti bensiini ja hakkasime ühtlaselt, käike vahetamata ja pöidlad pihus tagasi tulema. Järel suurepärased 20 senti. Ja oi seda rõõmu kui Cusco paistma hakkas! Hoolimata sellest, et auto meile järjekindlalt teatas, et bensiin on otsas, jõudsime õnnelikult koju.<br />Kuna hommikune inkakoola ja saiad olid jäänud juba kaugesse minevikku, tegime süüa ja olime õnnelikud.hedda adahttp://www.blogger.com/profile/05358285690615172430noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-36595402.post-1168030151206851872007-01-05T10:53:00.000-08:002007-01-05T13:24:32.650-08:00uuel aastal uue hoogaveidike meie uusaastapidustustest. kahjuks pilte lisada ei saa, kuna ma ei julgenud fotokat kaasa võtta (mis oli väga tark tegu)<br /><br /><br />31. jaanuaril kell 5 saabus meie juurde kari tüüpe, Juan tegi pastat ja mõtlesime, mida edasi teha. kuna keegi meist ei olnud nõus maksma 30 dollarit LINNA LAHEDAIMA PEO eest, siis otsustasime minna Plaza de Armasele(linna keskväljak), kus pidutse palju tahad ja maksma ei pea midagi. <br /><br />Plaza de Armasel oli koos tohutult palju inimesi ja ning harjumuspärasest oluliselt rohkem müüjaid. uusaastaerina oli väga palju lapsukesi, kes pakkusid tavapäraste kommide ja näpunukkude asemel kollaseid prille aastaga 2007(noh nii et 00 on silmade kohal ja 2 ja 7 niisama töllerdavad kõrval), kollaseid mütse, vilesid, ilutulestikku jnejne. istusime kaderaali ees treppidel koos karja sakslaste, peruulaste, mehhiklaste ja ma ei tea veel kellega. kell 12 on siin komme joosta ring (või mitu) ümber plaza ja siis saab soovida. päris hull on joosta koos metsiku rahvamassiga, ise ellujäämise kindlustamiseks sõpradel käest kinni hoides. loomulikult läks koos uue aasta saabumisega lahti ka suurem kallistamine ja rõõmustamine. pärast ringi plaza ümber jooksime sujuvalt edasi katedraali, mis oli seest tohutult ilus. täiesti häbiväärsel kombel pole me enne sinna sisse jõudnud. igatahes tormasime sujuvalt ühe ringi ka kirikus.<br /><br />mingit suurt ilutulestikku ei ole siin kombeks teha. kõik ostavad tänavalt natuke midagi ja siis loobivad ja paugutavad. vahetevahel tekkis küll hirm, et saan mõne osaga pihta, sest mõned tüübid läksid natuke liiga hoogu. samas on ju tore, et vaene linn ei lase lihtsalt raha õhku vaid iga inimene ostab sellise raha eest ilu nagu tahab.<blockquote></blockquote> <br /><br />pärast seda mõtlesime, et tore oleks midagi süüa ning läksime Ukukuse kõrvale söögikohta. kui ada hakkas võtma kotist raha välja, siis selgus kurb tõsiasi, et meie kaelakott on kadunud. läksime tagasi treppide juurde, kus loomulikult ei olnud meie kaelakotist jälgegi. hiljem avastasime, et kott oli noaga katki lõigatud ja sealtkaudu eemaldatud meie asjad. selline uusaastatervitus ajab väga närvi, aga kuivõrd meie sõpsid lubasid meile ülejäänud õhtul välja käristada, siis jätkasime rõõmsalt linnas ringi kolamist. kõndisime ringi san blazil ja püüdsime mõnele peole sisse trügida aye<br /><br />mõne aja pärast naasesime plazale ja seal hakkasid järsku igast tüübid trumme mängima, teised laulma ja kolmandad capoeirat tantsima. nende ümber kogunes järjest rohkem rahvast, kõik elasid kaasa ja jätkus järjest uute sõprade õnnitlemine. ühel hetkel üks meie sõber, kes samuti tantsis, kukkus. et ta üksinda haiglasse ei peaks minema, siis kiiresti kogunes kahe taksotäie jagu rahvast ja kihutasime esimesse haiglasse. aga üllatus-üllatus! meile teatati, et hoolimata sellest, et tegemist oli traumaga, mis oleks vajanud kohest arstiabi, polnud lihtsalt võimalik seda saada, kuna haiglas ei olnud ühtegi arsti. täiesti iseenesestmõistetavalt öeldi, et täna on ometigi uusaastaöö ja seetõttu ei ole arste. khm loogika missugune. igatahes me ei loobunud, uuesti kõik taksosse ja edasi. kuna vaene kannatanu Johann lootis, et erakliinikust saab suurema tõenäosusega abi, siis läksime sinna. seal võttis meid vastu unine valvur, kes teatas, et ka neil tulevad kõik arstid kohale kell 7 või 8. vähemalt õnnetus meil apteegi uksetaga endast märku andes saada paar tabletti valuvaigisteid. nii edasi järgmisesse haiglasse, mis vähemalt väliselt tundus sama suur kui mustamäe haigla vms. see oli esimene koht, kus vastati, et arst on küll kohal. kuid kui saadi teada, et Johannil on õpilase tervisekindlustus, siis öeldi, et see siin ei kehti. kuid kuivõrd ta oli nõus kõige eest maksma, siis anti armulikult luba oodata. nii meie rõõmus seltskond(väljaarvatud üks traumeeritud liige) istus maha ja hakkas ootama. iga natukese aja tagant lubati, et veel tuleb oodata pool tundi, 20 min jne. vahepealt läksid osad poodi, ada ja mina jäime natukeseks magama, andreas sõitis ratastooliga mööda ooteruumi ringi jne. lõpuks olime me seal oodanud juba mitu tundi ja kõigi kannatus katkes kui meile teatati, et läheb veel "natuke" aega. <br />okei vihaselt haiglast välja ja jalutasime edasi järjekorras neljanda haigla poole. see oli kõige vaesem haigla mida mina näinud olen. kõik lagunes ning isegi uksi polnud ees. haigla ees pesi üks mees harjaga kiirabiautot ning mul ei õnnestunud näha ühtegi isikut, keda oleks võinud riietuse põhjal pidada arstiks. selline haigla on siin tavaliste inimeste jaoks. <br />kell oli juba 8 hommikul, minul juhe täiesti koos ja ainukeseks sooviks oli saanud jõuda oma voodisse. Johann läks ühe oma sõbraga haiglasse sisse, meil kahjuks ei lubatud haigete jaoks mõeldud raamidel magama jääda ja seetõttu läksime haigla ette parkimisplatsile, kus ma jäin ada sülle magama. varsti tuli Johann ja ütles, et ta jääb üksinda haiglasse ja ootab kuni ta vanemad kohale jõuavad. <br />mina ärkasin ka ülesse ja uue aasta esimese hommiku alustasin/lõpetasin turul cevichet süües. <br />selle väikese elamuse tulemusel tekkis hirm, et kui midagi peaks juhtuma, siis on küll väga tore, et mul on tervisekindlustus, aga sellest pole suuremat abi kui arste haiglates ei ole. käeluumurd? ole hea ja oota siin paar tundi veel. <br />selline oli meie väike uusaastatervitus. samas ma pean tunnistama, et oma jaburuses oli kogu see öö elamus omaette.hedda adahttp://www.blogger.com/profile/05358285690615172430noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-36595402.post-1167854381283903542007-01-03T11:10:00.000-08:002007-01-03T12:44:39.516-08:00mercado san pedroon turg meie kodu lähedal. põhiline koht, kust osta kõikvõimalikke ja väga häid puuvilju, liha, juua värsketpressitud mahla või käia söömas (see on küll võrdlemisi riskantne). minuarust väärib see koht eraldi sissekannet.<br /><br />hoolimata mitmetest hoiatustest ja hirmutamisest otsustasin viimaks võtta sinna kaasa fotoka. nagu arvata oligi tõmbas pildistamine palju tähelepanu. me olime valinud muidugi väga kavala taktika ehk siis läksime alguses turu kõige tagumisse otsa ja hakkasime väga kiiresti sealt tagasi väljapääsu poole liikuma. loomulikult kogu aeg pildistades. ada pidi mind informeerima kohe, kui märkab kahtlaseid isikuid meid jälgimas. <br /><br />Nüüd aga turust: <br /><br />Kõige kaugemas otsas on söögikohad. tuleb istuda pikale pingile leti äärde ja nõuda meelepärast sööki. toit on tõeliselt hea ja väga-väga odav. seetõttu käivad seal söömas ka kõik meie vaesed sõbrad-tuttavad. korralik praad maksab alates kahest solist (ehk siis kaheksa krooni). minu lemmiktoit on ceviche, mis on sidruni, paprika ja vürtsidega maitsestatud toores kala. kalale lisaks on taldrikul praetud mais, sibul ja vetikad. reeglina antakse cevichega kaasa ka taldrikutäis suppi. <br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://photos1.blogger.com/x/blogger/2731/4092/1600/938082/IMG_2937.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="http://photos1.blogger.com/x/blogger/2731/4092/320/390498/IMG_2937.jpg" border="0" alt="" /></a> <br /><br />toidukohtadest edasi liikudes hakkavad tulema letid kõivõimaliku kaubaga. metsikutes kogustes puuvija, juustu, oliive, maisi, hunnikutes kartuleid jne.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://photos1.blogger.com/x/blogger/2731/4092/1600/855044/IMG_2965.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="http://photos1.blogger.com/x/blogger/2731/4092/320/430854/IMG_2965.jpg" border="0" alt="" /></a><br /><br />ning veidike enne turult välja tulemist jõuame lihalettideni. mis oli tegelikult põhjus, mis ma turgu pildistada tahtsin. liha ostmine on väga-väga põnev. hehhee. ehk siis seal on suured seakorjused (noh muidugi ka kanasid ja kukki), mis vedelevad lettidel ja maas. ning kui sa tahad mingit tükki, siis tuleb asjalik tädi, haarab kirve ja raiub sulle soovitud tüki. <br />kui Andreas ja Juan tahtsid teha meile shnitsleid, siis oli meil selleks tarvis fileetükke. kuivõrd me ei osanud päris täpselt seletada, mida me tahame, siis näitasime näpuga ja saime lõpuks kätte täpselt selle, mida vajasime. tädi isegi fileeris kõik ära ja puha. väike sissejuhatus anatoomiasse.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://photos1.blogger.com/x/blogger/2731/4092/1600/523282/IMG_2974.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="http://photos1.blogger.com/x/blogger/2731/4092/320/316778/IMG_2974.jpg" border="0" alt="" /></a> <br /><br /><br />mahlajoomine san pedrol on meie uus lemmik. seda tutvustas meile Shemu, kes väitis, et see on parim viis pohmellist üle saamiseks. kõige parem on segumahl piimaga. see koosneb mangost, ananassist, porgandist, peedist, õunast, piimast ja kindlasti on seal veel mõned tuvastamatud komponendid. <br />nagu ka kõike muud on mahlategijaid turul väga palju ning kui hakkad lähenema nende lettidele, siis hakkavad kõik karjuma ja ajalehtedega vehkima. et sa ikka kindlasti nende käest mahla ostaksid. neli tassi mahla on 2.50 soli. <br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://photos1.blogger.com/x/blogger/2731/4092/1600/147144/IMG_2982.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="http://photos1.blogger.com/x/blogger/2731/4092/320/741964/IMG_2982.jpg" border="0" alt="" /></a><br /><br />kauplemine ei lõppe turult väljumisega. kõik turuhoone seina- ja ukseäärsed on samuti paksult kaetud inimestega, kes sulle midagi müüa tahavad. alustades tädikestest, kes müüvad vürtse ja lõpetades lastega, kes kauplevad kollaste aluspükstega. 31. jaanuaril oli kogu turu ümbrus kaetud viinamarjakärudega, mille juures seisid müüjad, kes täiesti lakkamatult lõugasid: uvas, uvas, dulces uvas, uuuu-vaaaaaaasss!!! <br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://photos1.blogger.com/x/blogger/2731/4092/1600/210789/IMG_2967.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="http://photos1.blogger.com/x/blogger/2731/4092/320/551571/IMG_2967.jpg" border="0" alt="" /></a> <br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://photos1.blogger.com/x/blogger/2731/4092/1600/387392/IMG_2997.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="http://photos1.blogger.com/x/blogger/2731/4092/320/769435/IMG_2997.jpg" border="0" alt="" /></a>hedda adahttp://www.blogger.com/profile/05358285690615172430noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-36595402.post-1167233361355147992006-12-27T06:51:00.000-08:002006-12-27T08:59:43.140-08:00jõulukruiisnagu eelnevalt mõeldud, ei jäänud me jõule veetma cuscosse. algne plaan minna selvasse langes küll ära, kuna kuulsime, et teed sinna on hetkel ikka päris ohtlikud. kuid kuna cusco ümber on palju huvitavaid külasid ja vaatamisväärsuseid, siis otsustasime hoopis neid külastada. <br /><br />Algne plaan oli minna cuscost Tiponi, edasi Andahuaylillasesse, sealt Raqchisse, pärast seda Sicuanisse, La Rayasse ning lõpetada reis Pukaras. Need on kõik külad, mis jäävad teele Cuscost Punoni (ehk siis Cuscost kagusse). <br /><br />Rääkisme oma plaanist ka Panamale ning tema teatas, et läheb ka ühte külasse, kus tehakse jõulude puhul lastele väike üritus- jagatakse panetoni, kuuma shokolaadi ning kingitusi. See küla on veidike Pisacust edasi (Pisac asub Causcost kirdes). Kuna Panama kutsus meid kaasa ja ka me mõtlesime, et oleks ju tore reisi koos alustada, siis otsustasimegi alustuseks hoopis sinna minna. Veidike teine suund, aga mis seal ikka.<br /><br />niisis 23. detsembri hommikul ärkasime ja selgus, et mina olin suutnud oma hääle ära kaotada. Panamal ja Adal oli väga naljakas, kui ma kriuksuvaid häälitsusi kuuldavale tõin:D meie juurest hakkasime minema bussipeatuse poole, mille asukohta Panama õnneks teadis. siin nimelt ei ole sellist loogilist süsteemi, et on üks bussiterminal, kust kõik bussid väljuvad. on väga palju erinevaid kohti. Panama juhtimisel jõudsime me ühe mudase hoovini, mis oligi bussipeatus. ma kahjuks ei julgenud seal oma fotokat välja võtta, aga minul ja adal võttis aega enne kui aru saime, et see mudane hoov ühe bussiga ongi otsitud peatus. ronisime bussi, kus meie välimus pakkus palju huvi väikestele ja suurtele, kiigati meie poole ja itsitati. <br />niipalju siis heledatest juustest peruus. <br /><br />sõit pisacusse kestis umbes 2 tundi ja pilet maksis 2.40 soli ehk siis veidi üle 10 krooni. see on vaid üks eelistest, kui sa sõidad kohaliku bussiga, mitte ei mängi turisti. sest bussiga sõitmine on siin omaette kogemus. lisaks unustamatule bussiterminalile on unustamatu ka sõit ise. siin ei ole oluline, et kõigile sõitjatele ka istekohti jätkuks. kui keegi tahab bussi tulla, siis tuleb ta sinna mahutada. seega on ka kogu vahekäik paksult inimesi täis. kui sattuda seisma bussi tagumisse otsa, siis on välja pääsemine suurem tegemine. boonusena saadab su trügimist uksemehe närviline karjumine. mina õppisin igatahes hindama väga kõrgelt seda, kui ma saan bussis istuda, mitte ei pea kaks tundi vahekäigus kõlkuma. ruumi säästmiseks kinnitatakse suurem pagas bussi katusele. kõik on väga praktiline. <br /><br />Jõudsime siis kohale kohale Coyasse, kus tomimus jõuluüritus<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://photos1.blogger.com/x/blogger/2731/4092/1600/90356/IMG_2735.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="http://photos1.blogger.com/x/blogger/2731/4092/320/852751/IMG_2735.jpg" border="0" alt="" /></a><br />panama pidi seal algselt küll tegema lastele näomaalinguid, kuid kuna värve polnud ostetud, siis tegi ta lihtsalt trikke ja lõbustas lapsi. <br /><br />natukese aja pärast otsustasime liikuda tagasi Pisacusse ja uurida, kas kuidagi on võimalik jõuda ka Andahuaylilasesse. Selgus, et otse mingit bussi ei lähe ning parim viis on minna takosoga San Salvadori, sealt Huacarpaysse ning edasi bussiga Urcosesse, mis läheb läbi ka Andahuaylilasest. Jätsime hüvasti Panamaga ja jätkasime oma reisi.<br />Takso, mis läks San Salvadori oli kollektiivtakso st et me jagasime ühte tavalist autot 12 inimesega (pluss juht). tegemist oli kohalike töölistega, kellest osad paigutati ruumi puudumise tõttu pagasinikusse. <br />san salvadorist edasi kuges bussidega liiklemine kenasti ning jõudsime Andahuaylilasesse. <br /><br />Andahuaylilases hakkasime otsima endale peavarju ning kuna me ei tahtnud hostelites magada, siis otsustasime, et peame kohalikelt abi küsima. istusime ühte kohvikusse ja teavitasime sealset müüjatädi oma murest. ta teatas, et teab küll ühte inimest, palus meil oodata ja kadus kohvikust pooleks tunniks. samal ajal tuli kohvikusse üks noormees, hiljem selgus, et tema nimi on Cesar. Kui kohvikutädi teatas, et kahjuks ta meile ikkagi mingit kohta ei leidnud, siis Cesar ütles, et teab kohta kus saaksime magada. kohaks oli endine hostel, mille omanik oli Vladislav. Vladislaviga kohtudes pidi kõigest rääkima ada, sest mina olin juba tumm. aga näe selgus, et vladislav teab väga palju kõiksugustest ravimtaimedest ja tema suurepäraste ravisessioonide abil sain ma kahe päevaga praktiliselt terveks. tema ravi hõlmas ka seda, et jõuluõhtul määris ta mu kokku kanarasvaga, pani sinna peale ajalehed ning käskis mul selga tõmmata sooja kampsuni. Nii ma siis jõuluõhtul ja -ööl krabisesingi.<br /><br />aga nüüd tagasi 24. hommik. käsime vaatamas ka Andahuaylillase kuulsat kirikut, mis tõepoolest on väga ilus. Seda peetakse Ladina-Ameerika Sixtuse kabeliks. <br /> <br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://photos1.blogger.com/x/blogger/2731/4092/1600/33404/IMG_2748.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="http://photos1.blogger.com/x/blogger/2731/4092/320/505594/IMG_2748.jpg" border="0" alt="" /></a><br /><br />Koos Cesariga käisime me 24. hommikul Pikillactas<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://photos1.blogger.com/x/blogger/2731/4092/1600/556688/IMG_2778.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="http://photos1.blogger.com/x/blogger/2731/4092/320/724660/IMG_2778.jpg" border="0" alt="" /></a><br />Cesar väga tahtis teha pilti, kus me mõlemad adaga peal oleksime. <br />Pikillacta oli meie mõlema jakoks tõeline elamus. see on tohutu preinkade linn, kus olevat elanud 5000 inimest. suurem osa linnast on välja kaevatud alles viimaste aastate jooksul ja väljakaevamised jätkuvad ka praegu. Kogu linn on ümritsetud müüriga ning pildil oleme me kahe kaitsemüüri vahel.<br />Kogu linn oli jagatud sektsioonideks: sõjaväeline, religioosne, käsitöö, toiduladude jne osa. muljetavaldav on ka see, et majad selles linnas olid kolmekorruselised. oh aga see koht vääriks tervet eraldi sissekannet (kui ma rohkem teaksin ka selle kohta muidugi). <br />lisaks oli tore see, et kuna me olime seal jõululaupäeval, siis olime me ainukesed külastajad. <br /><br />Edasi läks Cesar Cuscosse ja meie suudusime Urcosesse sööma ja sealt edasi juba Raqchisse<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://photos1.blogger.com/x/blogger/2731/4092/1600/971440/IMG_2793.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="http://photos1.blogger.com/x/blogger/2731/4092/320/337481/IMG_2793.jpg" border="0" alt="" /></a><br /><br />Jõuluõhtuks naasesime Andahuaylillasesse, kus saime Vladislavi käest panetoni ja kuuma shokolaadi. õhtu jätkus juba eelnevalt kirjeldatud ravimisega. Kell 11-12 pidi kirikus olema missa, millele me plaanisime minna. kuid loomulikult jäime me magama ja ärkasime kell 12. tormasime kiiresti kiriku poole, kuna pärast missat kogunevad kõik inimesed plaza de armasele, kus süüakse ühiselt panetoni ja juuakse kuuma shokolaadi. kui me olime oma osa kätte saanud, siis kobisime rõõmsalt magama.<br /><br />olime teinud ka väikesed muutused oma järgmise päeva kavasse. kuna me olime Raqcist juba sõitnud tagasi Andahuaylilasesse (2,5 h sõitu) siis ei tahtnud me järgmisel päeval hakata sama teed mööda tagsi sõitma Sicuanisse, vaid otsustasime minna tagasi Pisacusse.<br /><br />25. detsemri hommikul käisime Vladislavi ja tema perekonnaga esimese jõulupüha missal, pärast seda jätsime nendega hüvasti ja hakkasime seiklema Pisacu poole tagasi.<br /><br />Pisac on üks osa Pühast Orust. Teadsime, et linnast paaritunnise matka kaugusel asuvad varemed. Kuna kell oli juba 3 ning kell 6 on juba päris pime, siis ei olnud me kindlad, kas me läheme varemeteni või mitte. hakkasime lihtsalt minema ja ei saanudki enne pidama kui olime jõudnud Päikesetemplini. Kuna meil oli rahaga kogu reisi ajal suhteliselt kitsas käes, siis sai meie matk teoks ainult tänu sellele, et 25. detsembril oli valvuritel ka vist vaba päev ja keegi ei tulnud meilt piletit nõudma.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://photos1.blogger.com/x/blogger/2731/4092/1600/25302/IMG_2892.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="http://photos1.blogger.com/x/blogger/2731/4092/320/507779/IMG_2892.jpg" border="0" alt="" /></a><br />lisaks nägime ka vana Pisacut<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://photos1.blogger.com/x/blogger/2731/4092/1600/358438/IMG_2888.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="http://photos1.blogger.com/x/blogger/2731/4092/320/32197/IMG_2888.jpg" border="0" alt="" /></a><br /><br />Sellele matkale andis minu jaoks palju juurde see, et kõik tuli kuidagi väga etteplaneerimata. hakkasime lihtsalt minema ja jõudsime eriti vägevate kohtadeni.<br /><br />Tagasi alllinna jõudes pidime otsustama, kas minna tagasi Cuscosse või üritada leida endale mõni odav ööbimiskoht. Läksime ühte hosteli ja küsisime kui palju neil öö maksab, pärast väikest tingimist olime saanud öö 30lt 20 solini ja saime endale seda lubada. <br />Meil läks väga õnneks, et jäime Pisacusse, kuna nägime ühte eriti huvitavat traditsiooni, millest ma polnud varem isegi kuulnud. Nimelt riputatakse tänavatele ühest aknast teiseni ulatuvad vanikud, mille külge on kinnitatud panetone jt väikeseid kingitusi. Siis hakkab tänava ühest otsast liikuma rahvamass, keda saadavad trummid, pasunad jne ning kui rahvamass jõuab vanikuni, siis hakkavad akende juures olevad inimesed seda kõigutama ja keerutama. kingituste kättesaamiseks peavad tänaval olevad inimesed üksteise peale ronima, hüplema ja turnima. Väga raske on seda kirjeldada, aga igatahes on kõik eriti rõõmsalt koos, loobivad panetone ja peavad tõelist jõulupidu.<br /><br />Järmiseks päevaks olime me otsustanud, et liigume tagsi Cusco poole, kuid külastame teepeale jäävaid mälestisi (ruinaseid nagu me neid kutsuma oleme hakanud)- Tambo Machayd, Puca Pucarat, Sacsayhuamanat ja Quenkot.<br /><br />Pärast hommikusööki võtsime bussi Tambo Machayni, kuid sinna kohale jõudes sadas kohutavalt vihma. Ning oma järelejäänud 5 soli eest ei saanud me lunastada ka sissepääsu ruinastele. Tõmbasime selga oma vihmakeebid ja liikusime Puca Pucarani. Kuna seal polnud kontrolli, siis vaatasime seal veidike ringi. Kuid kuna vihma sadas endiselt kohutavalt ja me olime mõlemad märjad ja haiged, siis otsustasime teha kiire kojumineku. Läksime teeäärde, peatasime ühe bussi ning naasesime Cuscosse. Oma koju. Varsti, kui oleme tervemad ja tundub, et ilm on ilusam, siis läheme ja teeme selle tee Tambo Machayst Cusconi korralikult ära.hedda adahttp://www.blogger.com/profile/05358285690615172430noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-36595402.post-1166661405253667242006-12-20T15:54:00.000-08:002006-12-20T16:36:45.460-08:00Jõulupidu<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://photos1.blogger.com/x/blogger/2731/4092/1600/489061/IMG_2687.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="http://photos1.blogger.com/x/blogger/2731/4092/320/78235/IMG_2687.jpg" border="0" alt="" /></a><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://photos1.blogger.com/x/blogger/2731/4092/1600/654058/IMG_2678.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="http://photos1.blogger.com/x/blogger/2731/4092/320/44031/IMG_2678.jpg" border="0" alt="" /></a><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://photos1.blogger.com/x/blogger/2731/4092/1600/962776/IMG_2716.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="http://photos1.blogger.com/x/blogger/2731/4092/320/377151/IMG_2716.jpg" border="0" alt="" /></a><br /> <br />meil oli keskuses lastega jõulupidu. Selle puhul olid keskusesse oodatud lisaks nendele, kes seal iga päev käivad, ka nende õed ja vennad. seega rahvast oli päris palju. peo korraldamiseks oli üks hollandi vabatahtlik, kes on keskuses juba 9 nädalat töötanud, küsinud annetusi oma sõpradelt ja perekonnalt. ütles, et kõik andsid natuke, aga arvestades siinseid hindu, oli seda natukest päris palju. selle raha eest sai osta kõigile lastele osta uued riided ja kingad, nuku või mänguauto ning kõik said kaasa väikese toidupaki. <br />päeva alguses jõime kõik koos kakaod ja puhusime õhupalle täis. pärast seda hakkasime lastel riideid vahetama (et vanemad tuleksid tagasi ja oleksid üllatunud vms:D). pärast seda kui me olime 60 lapsel riided vahetanud, tulid kohale ka vanemad ja said kätte oma nuntsiku uhiuues fliisülikonnas. mõnes mõttes oli mul kurb niimoodi vägivaldselt nende riideid vahetada, sest paljud olid pidupäeva puhul pannud selga oma kõige ilusamad riided. aga ma usun, et sellegipoolest tulevad uued ja soojad riided kõigigile lastele kasuks. <br />naljakas, et ma juba tunnen, kuidas meie grupi lapsed mulle kõige rohkem meeldivad. me oleme nendega juba kolm nädalat koos olnud ja kõik on saanud headeks sõpradeks. kui kõik erinevad grupid olid koos, tahtsin ma pidevalt tegelda just meie kamraadidega. ronivad sülle ja räägivad juttu (millest ma pahatihti aru ei saa). väsivad ära ja tulevad sülle magama. nii tore. <br />Lisaks oli lastele korraldatud ka teatrietendus, aga kuna näitlejatel olid näod värvitud, siis kulmineerus nende sisenemine ruumi täieliku paanikaga. Jeffrey kadus kriisates Ada seljataha ja keeldus sealt välja tulemast. <br />Pärast etendust said kõik endale nuku või auto ja tuju oli jälle hea.<br /><br />Täna läksime hommikul tööle, aga meid saadeti koju tagasi. Nimelt valmistasid emad meile tänutäheks lõunasööki ja meil käsiti tagasi tulla kell 12. Nii me siis kondasime linnas. Õigemini taaskord mööda pankasid, lootuses, et meil õnnestub endale siin konto avada. <br />Kolmandas pangas võetigi meid jutule. Kuid kui meilt allkirja asemel küsiti sõrmejälge (allkirja juures oli väike tärnike), siis mõtlesin ma, et saan millestki valesti aru ning seejärel hakkasin naerma. igatahes alates tänasest on meil ametlikult kontod ka peruu pangas. ayee<br />Kell 12 naasesime keskusesse, kust meile teatati, et me tuleks hoopis kella üheks. noh, ega see ei üllatanudki väga. läksime koju, sain oma emaga hetke rääkida ja tormasime tagasi. <br />Seal juba oodati meid. Istusime kõik seal ühiselt maha ja einestasime- keskuse töötajad, lapsed ja nende vanemad. <br />Pärast sööki pidas üks lapsevanematest kõne. Ütles kui tänulikud nad on, et saavad iga päev oma lapsed sinna hoiule viia ja kui oluline see nende jaoks on. Kuna Cusco valitus vahetub, siis ei ole kindel, kas keskus ka tulevikus sama moodi üldse jätkab. Seetõttu tulid naisel pisarad silma. Minu jaoks oli see väga südamilik hetk, kuna nad tõesti-tõesti hindavad ja vajavad keskuse olemasolu. Endalegi tulid pisarad silma.<br />Aga et koosistumine lõppeks ikka rõõmsalt, siis toodi lauda rummi ja õlut ning nii meie jõulueine lõppes. Läbinisti südamlik.hedda adahttp://www.blogger.com/profile/05358285690615172430noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-36595402.post-1166496980306152392006-12-18T18:50:00.000-08:002006-12-18T18:56:20.306-08:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://photos1.blogger.com/x/blogger/2731/4092/1600/754417/IMG_2661.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="http://photos1.blogger.com/x/blogger/2731/4092/320/644141/IMG_2661.jpg" border="0" alt="" /></a><br />südamlik on see, et viimased pannkoogid jagati kuueks, et kõik ikka saaksid veel natuke.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://photos1.blogger.com/x/blogger/2731/4092/1600/382801/IMG_2657.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;" src="http://photos1.blogger.com/x/blogger/2731/4092/320/476033/IMG_2657.jpg" border="0" alt="" /></a><br />Shemu ja Juanhedda adahttp://www.blogger.com/profile/05358285690615172430noreply@blogger.com0